Õpime tooma (1. etapp)

Mul on täna kohe nii hea meel, et pean eraldi blogima.
Esiteks oli eilne agilitytrenn täiesti erakordselt hea. Peale meie oli kohal ainult üks koer ja kuigi Remmi vahepeal tema juurde tahtis minna, tuli ta koheselt tagasi. Rajad olid lahedad, sest me õppisime üht uut liigutust, et koer ümber takistuse hästi tihedalt pööraks ja Remmil tuli see ülihästi (mina vahepeal susasin küll veits :D) Ühesõnaga Remmi oli nii õnnelik ja lõbus seekord, et kohe lust vaadata. Ja kui lõpuks koer saab erinevad märguanded ja võtted selgeks, siis on juba nii, et sassiminekus tuleb süüdistada seda kahejalgset :D:D

Toomisega on aga selline lugu, et meil mitte miski ju ei toiminud, olen korduvalt üritanud erinevat moodi seda selgeks teha, aga tal on see mänguasja endale jätmine nii väga sisse juurdunud. Täna läksin siis kindla meele, kahe mänguasja, maiusekoti ja koeraga õue ja mõni aeg hiljem oli point selge. Ja ma ei saa kuidagi aru, kuidas ja miks just nüüd siis, sest samamoodi olen ma varemgi proovinud :D Ühesõnaga viskasin ühe mänguasja- siis ta jooksis selle juurde, mängis ja nätsutas ja ma siis kutsusin teda. Alguses ta ei tahtnud üldse tulla, paar korda tuli siis ilma mänguasjata jne aga millalgi ta tuli koos mänguasjaga(pillas selle vahetult enne mind maha) ja sai palju kiita. Järjest liiga palju ei julgenud teha, aga kuna see oli mu meelest nii lahe, siis läksin õhtul ühte suurde parklasse uuesti proovima ja seal ta tegi juba palju paremini. Jookseb hästi entusiastlikult mänguasja juurde ja enam ei jää sellega koha peale mängima, vaid tuleb koheselt sama entusiastikult tagasi :) Eks harjutame seda mõnda aega ja siis hakkame juba päris kätte toomist selgeks tegema. See on küll alles täiesti algus, aga kui keegi on veel toomisega hästi palju jännanud, siis oskab ehk mu rõõmust aru saada :D

Kingitus ja muud jutud

Mul on alati olnud nii, et parimad ideed ja geniaalsemad mõtted tulevad unes või poolunes. Näiteks varem kirjutasin ma mingeid jutukesi nende ideede järgi, mis ma unes sain. Ma tean, et mul on nüüdki häid ideid olnud, aga ma unustan need peaaegu kohe pärast ärkamist :D Igatahes paari kuu eest sain ma unes teada, mis mu tuleviku koera nimi peaks olema. Ma seda avaldama ei hakka, aga ütleks nii palju, et see on kindlasti isase koera nimi, aga jälle isast koera pole mul plaaniski.
Ja muide, minu unes oli tegu vist isase kollase labradoriga(võib-olla oli kuldne hoopis, päris kindlalt ei mäleta), aga paraku ma vist nii hull oma unedega veel pole, et nüüd peakski võtma isase labra ja talle kindlasti selle nime panema :P

Paar nädalat tagasi oli meil päris lõbus agilitysse minna, sest ma arvasin, et auto on endiselt sõidukõlbmatu(pärast muidugi selgus, et oleks saanud küll sellega minna) ja seega läksin bussi+trammi+jalgadega. Bussis tuli õigepea meie kõrvale istuma mingi inimene. Ma imestasin, et mis põhjusel Remmi teda põrnitseb, endal silmad nii punnis, nagu midagi väga huvitavat oleks silmapiiril. No hetk hiljem sain aru, et muidugi äärmiselt huvipakkuv inimene, kui tal saiake käes on :) Ja ma-olen-nii-näljane pidi ju ometi katsetama, kas tema kutsikasilmad mõjuvad... (ei mõjunud)
Lõpuks Telliskivi peatuses trammist maha tulles seadsime sammud agilityhalli poole. Teel kohtasime veel ühte meest, kes andis teada, kui hea meel tal on, et mõnel inimesel on koer ja seejärel meid natuke jälitama hakkas, aga kui ma juba halli poole ära pöörasin, siis ta läks mingi aja pärast õnneks edasi :D

Kui muidu ma Jõuludele ei jõudnud mõelda, siis Remmi kink oli juba ammu mõeldud. Otsustasin, et peab miskise ilusa kaelarihma talle saama ja et see võimalikult eriline oleks, otsustasin selle ise kaunistada. Mõeldud-tehtud ja tulemus siin:




Nüüd pesitseme mõnda aega Raplas. Eile oli päris huvitav. Ühel hetkel hakkab Remmi jubedasti vinguma ja õue tahtma, lasen ta siis õue ja seal(aias) ootab meid üks naabrikoer, kes varemgi aegajalt käinud on ja nüüd üle poole aasta jälle näha oli. Kõigepealt siis koerad mängisid aias, siis tuli see teine meiega jalutama kaasa, veel trügis ta koridori ja tuppa minnes jäi õue haukuma. Ja ta jälitas ikka täieliku takjana ehk täiesti liibunult Remmi küljel ja vahepeal tahtis selga ka hüpata. Ju ta arvas, et Remmi talle sobilik peika on. Remmi küll selle teise koera omasooiharust ei jaganud :D:D

Aga üks talvepildike veel:

Kuulekusvõistlus 11.12

Täna lõpetasime enda kuulekuse võistlusaasta A-Koera mitteametlikul võistlusel ja nagu ikka, edasijõudnute klassis. Kokku oli meie klassis 3 koera(see kuidagi eriti ebapopulaarne võistlusklass :D)

Siin siis punktid ja kohtuniku märkused.
1. Raporteerimine + hambad - 10/10
2. Kõnd rihmaga - 17/20 (kontakt puudub, hoiab kohta (?), pöörded võiks olla tihedamad, rihmast mõjutused)
3. Istuma jäämine - 9/10 (istub viltu)
4. Lamama jäämine + juurdetulek - 13/15 (Ei tule ette, asend veidi viltu, tulla võiks kiiremini)
5. Tõke - 9/10 (puhas hüpe, rihmatõmme)
6. Kohale saatmine - 14/15 (algasendil probleem, ees veidi viltu, kiire kohaleminek)
7. Lamamine 1 minut - 9/10 (üks lisakäsk kõrvale tulekuks)
8. Üldmulje - 9/10 (algasendiga probleem, võiks olla rõõmsam)

Kokku: 90p, hinne "väga hea", koht I :)

Püsivad probleemid on algasendi võtmisel(kas tuleb aeglaselt või viltu) ja kontaktipuudus kõrvalkõnnil, kuigi see niigi hulk maad paranenud, üllatav(harvaesinev) viga oli juurdetulekul kohe kõrvale minemine. Ei oskagi kohe rohkem miskit kommenteerida, kokkuvõttes jäin kindlasti rahule. Ta suudaks küll veel parematki, aga niigi on toimunud suur areng ja enda iseloomu kohta on ta väga tubli. Ega kuulekus ausalt öelda ta lemmikala ei ole (sellega kaotamegi üldmuljes.. kuts võiks rõõmsam olla :D), aga ta siiski teeb ja areneb.


Remmi 2010. kuulekuse ja match show-de auhinnad on sel pildil, puudu ainult tänane ilus karikas:

13.11 KK võistlus

Laupäeval toimus taas A-Koera korraldatud mitteametlik KK võistlus. Ega palju polegi rääkida, Remmi oli täitsa tubli. Mis minule eriti meeldis oli see, et kõrvalkäigul ei pidanud ma vist kordagi mõjutust(rihmatõmme vms) kasutama, st. ta ei läinud kuskile eemale kondama. Teiseks see, et ta siiakutsumisel(lamamajäämisel+toomisel) tuli ta ilusti ette, mitte kohe kõrvale, nagu ta eelmistel päevadel trenni tehes teha tahtis :D
Kõrvalkäigul kaotasime siiski 3 punkti, aga selle põhjustas hoopis see, et ma oma tobeda peaga unustasin mõnes kohas (piisavalt selgelt) käsklusi öelda. Veel toodi miinuspoolelt välja see, et ta istub viltu(sellega tegelemegi praegu) ja püsilamamisel ei jõudnud esimese korraga käsk kohale, seega 1 lisakäsk :P
Eraldi tõi kohtunik välja, et kohalesaatmine oli väga hea.
Ühesõnaga kokkuvõttes saime 96 punkti, seega hinde võrratu ja see tagas meile edasijõudnute klassi esikoha. Paraku oli konkurentsis veel vaid 1 koer, kuid tema sai ikka üle 10 punkti vähem, seega põhjust uhke olla on meil kindlasti :)
Õudselt tahaks varsti järgmisesse(võistlejad e. KK1 tase) klassi proovima minna, aga meie toomine on ikka täitsa 0 :( Suurepärased toomise õpetamise meetodid siia oodatud!!! :D

Remmi, AG ja koerteaed

Oktoobri eelviimase nädala esmaspäeval läksime siis esmakordselt üle pooleteise aasta agility trenni. Ja... ma ei osanud enam mitte midagi :D Kõik juhtimisvõtted ja asjad olin ära unustanud, aga nagu selgus tolle nädala laupäevasel A-koera mitteametlikul ag võistlusel, siis pole vahet, mida kõike ma mõtlen(käevahetused jne), võistlustel ma neid rakendada nagunii eriti ei saa :D
Sirje arvas kohe, et Meistri rajad jäävad Remmile raskeks(aga Mudilasse ei saanud, sest me oleme ametlikult võistelnud) ja nii oligi. Esimene rada oli nii hägune, et ma isegi ei mäleta, mis vead meil tulid, kokku saime igatahes 10KP rajavigadest ja mingi ajaveakese ka. Aga väga tore, et saime seal tulemuse, sest 12st koerast sai sel rajal tulemuse 4 koera ja selle raja arvestuses oli Remmil paremuselt 2. tulemus. Ühesõnaga mille üle mul on väga hea meel on püsivus!!! Ta püsis stardis, päriselt ka!! :D See teeb kohe edaspidi raja alustamise palju lihtsamaks. Ja siis ta oli ülimalt kiire. Ma ei jõudnud peaaegu üldse plaanitud valssimisi jms teha. Mulle tundus, et ma olin ainuke, kes niimoodi elu eest lidus, et koeraga sammu pidada :D Aga ajavead tulid sellegipoolest. Poomil ja kiigel nt kulus suhteliselt palju aega, aga ma ei tahtnud, et ta kontaktpinnaga vea teeks, nii et ei kiirustanud teda liialt.
Teisel rajal oli päris palju lõkse meie jaoks, nii et ma röökisin seal nagu segane vahepeal, aga valede takistuste juurest ma ta ära sain! :) Aga kahjuks tuli 3 tõrget, nii et ikkagi disklahv ja koondtulemuses kohe kukkusime 8ndale kohale. Aga nii vähe trenni saanud koer ei peagi kohe igasuguste A1-A3 koertega suutma rinda pista :D Ja ilm oli nii ilus, et pärast otsustasin jala koju minna, vahepeal tegin veel pilte ja nautisime päikest.



Ja oi, kuidas ma armastan koeraaedu!! :) Ühel pühapäeval oli mul mingi 100 asja vaja ära teha, seega otsustasin Remmiga koerteaeda minna Stromka metsa asemel. Nii pime oli ka juba, et metsa nagunii poleks julenud :D Muidu võiks seal aias natuke igav olla, aga meie õnneks oli kõrvalaias naine oma mopsipoisiga ja kutid said koos ringi joosta. Mops arvas, et ta on vähemalt sama suur nagu Remmi ja nii nende mäng klappis üsna hästi. Pärast olid koerad küll sopast täiesti nõretavad(vihmasadu, maas püherdamine, läbi lompide jooksmine), aga rahul ja see ongi põhiline. Ja mis siis, et ma pärast mudamölakat tükk aega rätikuga pidin nühkima, et taastuks originaalvärvus.






Mõne päeva pärast kolime Tallinna külje alla Mõiku :) Koeraaedu küll pole, aga seal on tore kanal, mille ääres jalutada ja oma aed ka :)

BIG Match Show

17. oktoobril toimus taaskord BIG Match Show. Kui sinna jõudsime oli Remmi selline väike ülbik, aga ühel hetkel tegin ma selgeks, mida ma sellest arvan, nii et edasi ta oli peaaegu ideaalne :) Vahepeal olime Dassu ja Pille vahetuses läheduses ja Remmil polnud Dassule miskit öelda :) Ringi läksime koos kuldne retriiver Bossega(BIGil on kõik ülepõlve koerad koos, seega peab võistlema tõukoertega), kellega me Raplas koos kuulekuses käisime. Seisime, jooksime ja lasime hambaid vaadata ning saime punase lindi ja kohtunik ütles veel, et Remmil on väga supper liikumine. Mõne aja pärast algas punase lindi ülepõlve koerte ring, Remmi oli juba natuke rohkem väsinud, aga oli ikkagi tubli- liikus enamvähem kenasti ja seisis ka hästi. Väga tore tunne oli saada edasi valituks, valiti mingi 8 koera vist, kelle hulgast Remmi valiti 3ndaks. Küsisin siis, kes edasi saab ja öeldi mulle, et 2 esimest. No olgu, väike rosetike juba saadud ja uhke tunne ikka. Aga väga lahe oli kuulda, et edasi saavad ikka esimesed 3, seega pidime peagi rinda pistma veel kahe punase lindi ülepõlve koera ja 3 punase lindi allapõlve koeraga. Selleks hetkeks oli Remmi juba väga väsinud, seisis kuidagi tuimemalt ja liikuda üldse eriti ei viitsinud, aga sellegipoolest tuli tulemuseks punase lindi koerte 4. koht!! :) Väga ilusa suure rohelise roseti saime ja lisaks veel vihmavarju, koeratoitu, tassi jms. Remmi näitamine nii, et ma seisan ta ees, on osutunud väga heaks valikuks. Varem kükitasin ma kõrval, et kohe saada jalgu sättida, aga siis oli ta nägu nii tuim. Nüüd ta enam eriti jalgadega ei siba ja vaatab mulle ilusasti otsa. Ja kindlasti osaliselt selle tulemusena läks selle aasta 5st matsukast, millel osalesime, 3l hästi või väga hästi :)

Paar pilti ka (autor: Lotta&CO)
Siin on siis Remmi pead puhkamas. Võrreldes keha mõõtmeid, kaela pikkust ja pea suurust, tundub nagu oleks mingi täitsa vale kaelkirjaku kael ja pisike pea keha otsa kruvitud :D


Ja siin me oleme enda 4ndal kohal. Remmi on väsinud, aga mina üritan väljendada mõlema rõõmu.

Heleni feiliblogi

Feil 1
Koerad puselevad mingi tennisepalli pärast. Ma võtan palli ära ja panen kotti. Viis sekundit hiljem Remmi närib midagi. Okei, kahtlane. Kangutan ta suu lahti ja võtan asja välja. Ja näe- see on minu statiivi jala küljest tulnud kummijublakas. Ilasem ja karvasem, kui peaks olema, aga õnneks ikkagi terve.

Feil 2
Olen kaval ja võtan banaani kooli kaasa. Ei viitsi seda koolis süüa ja toon selle koju tagasi. Võtan kotist välja ja avastan, et see on üsna lömastatud, st veidi katki ja on pruuniks läinud.

Feil 3
Organiseerin endale transpordi ARKi, et lõpuks load ära tuua. ARKi juures avastan, et ei võtnud kaasa piiratud juhilube, mille peab tagasi andma, et uued saada!!

Ja kooli ja sealt koju sõidan enamasti sellistel aegadel, kui liikvel on ainult pensionärid, kes siis kõik istmed ära hõivavad.

:)

411

Kuna ma ei suuda koolidest eemale hoida :), siis ma läksin 1. septembril ilusasti kooli. Olen ka võrrelnud enda jaoks ülikooli ja gümnaasiumi ja jõudnud järeldusele, et ülikool meeldib mulle vist ikka rohkem. Et meil aga nii suur kool on, siis on natuke keeruliseks ka tehtud, kõikidesse loengutesse peab ise regama ja ise jälgima, et kõik ikka korras oleks. Gümnaasiumist tulles üsna suur muudatus, aga loomulikult harjub sellega ära. Ja ideaalis saadaks Remmi ka oktoobrist taas kooli(so. agilitysse)

Koolid on meil aga Tallinnas ja kuna meie (mina 13 aastat ja Remmi kogu aeg) üldiselt Raplas elame, siis haarasime asjad kaasa ja seadsime sammud Tallinna poole. Korteri asukoht on suurepärane, asub üsna Stroomi ranna lähedal nimelt. Ja minu jaoks, kes ma põhimõtteliselt terve elu olen ahjuküttega majas/korteris elanud, on keskküte väga tervitatav. Kahjuks küll öösiti eriti magada ei saa, sest mõned tüübid otsustavad iga natukese aja tagant mängida, nii et maa müdiseb. Õnneks vähemalt enamasti vaiba peal, mitte parketil. Ja kui äratuskell ära käib, siis hakkab taas mängimine ja vahepeal tuleb keegi (enamasti Alfa) ja tõmbab hommiku puhul keelega üle näo :D Praegu magavad aga nii Alfa kui R nigu kukupaid :)

Väike õhtune stromkatsill:


Käisime Rapla promenaadi pikendusel jalutamas- väga kihvt oli seal, selline natuke metsik ja väga mõnus. Iga kord Raplas käies on seal jälle midagi uut. Esimene kord oli see promeka pikendus ära tehtud, teine kord mingi uus baar avatud jne :D



Ühesõnaga nädalavahetusiti oleme Raplas käinud. Eelmine kord tagasi linna tulles oli pühapäeva õhtu ehk siis rong oli nii täis, et ma seisin Remmiga üle tunni seal vahekohas uste juures. Mul oli veel mitu kotti ja lõpuks maha tulles pidin ma veel sõitma trammiga ja natuke käima jala, nii et lõpuks olin ma nii vihane(sest ma olin väsinud) :D Ja üldse, ma ei käi ühistranspordiga kokku- üks kord seisa terve rongisõidu aja püsti, teine kord mine maha ja käi jala edasi, sest tramm sõidab mingile autole otsa jne.

Reedel käisime Remmiga Tartus- mina mõnel Teadlaste Öö üritusel, nt. vaatasin Jupiteri ja tema kaaslasi teleskoobiga :) Ja Remmi ootas mind ilusasti ja vahepeal käisime jalutamas:



Seekord oli Raplas aga natuke keeruline, sest trepi alumine ots on välja lõhutud(oleks pidaud pilti tegema) ja siis peab pikema trepi osapeale saamiseks üles ronima mingi kivikamaka ja kapi peale astudes. R jaoks oli see aga väga jube, üles minna oli lihtsam, aga siis pidin ma ka teda enamik kordi toetama tagant. Alla ei tahtnud ta aga üldse tulla, virises üleval ukse juures, siis tuli natuke allapoole ja kui ma talle vastu läksin, et sülle võtta, pani ta täie vinega üles tagasi, ise ilmselt mõeldes: "DON'T TOUCH ME!!". Lõpuks suure julgustamise peale sai ta sealt ikka kuidagi alla hüpatud.

Käisime Rapla-sõbranti Dessiga ka jalutamas:



Septembri alguse Rapla(vald):


Suvine Aegna:

Pole ammu midagi kirjutanud, sest ma olin oma asjadega nii hõivatud, et Remmiga kuskil üritustel ei käinudki. Nüüd, kui mu enda asjad peaagu korda on saadud, otsustasin siis Sindi match showle minna. Keegi võiks mulle hästi palju bensiini kinkida, sest mulle nii meeldib autoga sõita, aga see selleks :D Läksime siis sinna ja Remmi oli alguses oma tavalises närvilisuses. Ringi minnes oli ta aga tubli- sattusime isasega koos ringi, kuid sellegipoolest oli ta kontaktne, jooksu ajal veidi vahtis küll teist. Saime punase lindi ja hiljem olime ringis koos Khrisiga, aga Remmi võlus vist enda liputava saba ja lustaka näoga kohtuniku ära :D BIS ringis pandi kõik kohtadele, meie platseerusime 5ndale kohale ja saime veidi nännigi. Kui 6. koht ära oli valitud, hakkas Remmi nihelema, näkitses ennast ja tegi muid rumalusi, samal ajal kui ülejäänud ilusti seisid :D Aga pole hullu, ta on niigi kõvasti arenenud võrreldes varasemaga :)

Pärast tegime Toris peatuse, tüüp sai veel ujuda ja joosta.


Andsin Remmile nüüd matsukalt saadud maiuse, kuivatatud linnujala, kätte. Ta vaatab mind "what the hell am I supposed to do with THAT???!" näoga :)

Suvepealinn ja me

Umbes nädal aega tagasi otsustasin, et lähen Remmiga Pärnusse agility võistlusele ja ühtlasi ka näitust vaatama. Kohale jõudes sättisin meid aga agilityplatsi kõrval olevale varjulisele alale ja ära liikusime sealt väga vähe, sest päikese käes oli kergelt soe :) Kuna me pidime tükk aega juba ootama, enne kui meie rada algas, siis mõtlesin, et 2 varianti- kas ta teeb tavapärast hullu turbot("juhuu, agility, agility, tõkked, TUNNEL!!!!!") e. siis suht oma variandi sellest rajast või siis on juba ära tüdinenud ja ei viitsi midagi teha. Esimene rada oli siiski küllalt kena, aga kahjuks saime siiski 5 KP slaalomipulga vahelejätmise eest. Kontaktpinnad, kiirus(enamik aega) väga head. Aega kaotasime vahepeal, kui ma piisavalt kiiresti järgmist ülesannet selgeks ei teinud ja ta suuri kaari jms sisse võttis. Lõpp oli eriti äge, rõngast ta lausa lendas läbi, see oli mingi megapikk hüpe, mille ta tegi. Isegi pealtvaatajate seast kostus imetlevaid hääli :D Ühesõnaga kokku saime 5,65 KP(0,65 oli ajaviga), mis läheb ikkagi hinde "suurepärane" alla.
Vahepeal rakendasin märjarätikumoodust koera jahutamiseks,

aga sellegipoolest oli tal teise raja ajaks ilmselgelt toss väljas ja seega ta otsustas rohkem pealtvaatajaid naerutada. Aga lähebki igavaks, kui kõigil ilusad, kiired, puhtad rajad oleks. Vahel on ka vaja tunnelist läbi minna, ümber pöörata ja tunnelisse tagasi minna- ja ongi kohe tuju parem :)

Staadionist me kahjuks kaugemale ei jõudnudki, jäime seal kutsikate BIS-i ja A2-e jookse vaatama, siis jalutasime veel veidi rongijaama juures ja oligi aeg taas koju naasta, aga tore oli sellegipoolest :)

Aegna 1

Reedel ärkasin kell 6 hommikul (ja läksin kell 2 magama, väga meeldiv oli ärgata), pakkisin asjad ja koera auto peale ja hakkasime Tallinna poole sõitma. Tondil istusime ümber takso peale, Remmi sai enda elu esimese taksosõidu, aga tema jaoks see vist ei erinenud suurt tavaliselt autosõidust. Takso viis meid Miiduranna sadamasse, kus hüppasime paadi peale. Alguses oli Remmil kõik korras, paat nagu paat ikka, aga kui algas kiire sõit, siis tuli jänes püksi. Ütleme nii, et lõpuks oli ta poolenisti pingil ja poolenisti mu süles, täie jõuga veel minu vastu pressides ka :) Saarel on aga tore nagu ikka. Eile käisid siin näiteks veepolitseist 3 meest veidi aega istumas ja Remmile nad väga meeldisid ja Remmi meeldis neile ka. Üks mees oli eriti tore, aga nad olid kahjuks vaid pool tundi saarel :P
Remmi on merehull ja sääskedega hädas, on kõrvagi katki kraapinud. Õhtul on ikka täiesti kohutavalt palju sääski. Aga muidu on kõik tore jah.
Kahjuks pilte ei ole, kuna fotokas tegi tripi tuttava kätte.

02.07 suvitamine

Juba talvel rongiga sõites mõtlesime me sõbranna Liisuga, et võiks soojemal ajal Männikule sõita ja seal karjääri juures jalutada. Eile siis lõpuks võtsime end kokku ja otsustasime selle tripi ära teha. Ma võtsin Remmi, möödaminnes haarasime kaasa ka Dessi, varustasime end poes vajaliku kraamiga ja jalutasime 16:35-ks rongijaama. Dessi sõitis rongiga esmakordselt ja peab ütlema, et ta käitumine oli absoluutselt laitmatu(kui märkmata jääda fakt, et ta Liisu süles värisedes riided pisut sopaseks tegi). Dessis on potentsiaali olla väga hea ja vaikne koer, kuid kahjuks on tal paar suurt kiiksu, mida omanik ei viitsi välja juurida. Põhiline on see, et Dessi kardab meeletult võõraid ja väljendab seda urisemise ja haukumisega + ta kõrvakuulmine ei ole alati väga priima (mitte et ta kõrvadel midagi viga oleks, vaid ta lihtsalt ei taha kuulata)
Jõudsime siis Männikule, kuhu tuli veel meie tuttavaid. Remmi pidi väga palju kordi pulka päästma, sest kõigi meelest on see jube lõbus, kui koer veest pulka toob :D Dessi aga lõbustas end teiste peale mölisemisega, aga lõpuks ta harjus õnneks ära.


Koerad said siis jahutust ja ujumist ning 19:41 sättisime end taas rongi peale, et tagasi koju sõita. Seekord oli rongis rohkem rahvast, seega istusime ühe tuttava juurde. Ja Dessi oli taas ülimalt vapper. Kokku katsus teda rongis 3 inimest(1 mees ja piletimüüja lihtsalt mööda minnes hakkasid sasima- ju siis on arusaam, et mida väiksem koer, seda sõbralikum, kuigi tegelikult neist kahest on sõbralikum siiski Remmi) ja Dessi ei põgenenud kuskile ega näidanud kihvaotsagi- väga tubli tema puhul. Ühel hetkel tuli mul peale spontaansuse hoog ja seega otsustasime maha minna Hagudis, mis on otse minnes Raplast kuskil 6 km eemal(aga meie muidugi põiklesime ühele poole ja teisele poole, tehes selle tee palju pikemaks). Hagudis just seetõttu, et varem mul seda mõtet ei tulnud ja jäänud oligi vaid Hagudi ja Rapla.
Läksime poodi, seejärel jalutasime mõisa juurde ja nautisime ilusat ilma ja kaunist Eestimaad.

Suure tee juurde tagasi jõudes kutsusin Remmile auto järele, et ma temaga kõnniteeta tee ääres jalutama ei peaks. Dessi jätsime endaga. Vaikselt seadsime sammud Rapla poole, avastades uusi väikeseid teid. Ühes kohas nägime taamal mingeid loomi hullamas. Mõtlesime, kas need on kassid või oravad. Tundusid ikka (paksude) oravate moodi, kohevate sabadega. Siis zoomisime fotokaga sisse, tegime pildi ja nägime, et need on hoopis titekad suitsiid-rebased, kes teel mängivad, kuigi autod mööda sõidavad. Jalutasime lähemale, lootuses neid paremini näha, aga nad läksid metsa. Loodetavasti oli siis meist abi, muidu oleks nad võib-olla oma lõbusa lapsepõlve rataste all lõpetanud.
Dessi oli selle aja peale nii ära väsinud, et vahtis kogu aeg ootusärevate silmadega otsa ja seetõttu me Liisuga siis pidime teda vahepeal süles tassima. Lõpuks jõudsime Allu, mis on Raplast mingi 3 km ja tegime seal väikse puhkuse ja seejärel hakkasime Raplasse jalutama. Tee peal tegime veel pika pausi, kui me ühte "looma"(vist oli mingi põõsas) uurisime ja koju jõudsin pool 2 öösel :D

Ja ma olen juba mitu nädalat Remmilt nii palju karvu ära kamminud, et ta peaks juba täitsa roosa(karvutu) olema.

Remmi ja preili D

Sellised tited mul siis praegu kantseldada:

Match Show-l

Käisime täna Remmiga LKET Match Show'l. Alguses sai ta sinise lindi, aga tubli oli ikka, sest saatuse tahtel saime Jasperiga ühte ringi(neil selline vastastikune antipaatia tavaliselt olnud :)), aga mingit nägelust neil ringis küll ei olnud. Siniste krantside kokkuvõttes sai Remmi 2. koha :)
Pärast kodus viskasime talle friikaid ning selgus, et koer, kes eelmise aasta lõpus sai Koeruse viskevõistlusel(vinkusid püüdes :)) 2. koha, nüüd kardab, kui midagi tema suunas visatakse. Ehk siis ta ei püüdnud, vaid põgenes eest. Õde rääkis, et ühel päeval oli ta õue läinud ja kuulis, et aia kõrval olevad poisid ütlesid "Lähme nüüd, muidu ta kutsub äkki politsei," aga tollal ei osanud sellest midagi arvata. Ühesõnaga minu järeldused on sellised, et keegi on Remmit kivide vms-ga loopinud ja põhjustanud temas nüüd hirmu visatud esemete vastu. Errrrriti tore :(

Pannkoogiseeria

"Ups, see oli Sinu pannkook?"

Eratrenn

Esmaspäeval läksime üle pika aja kuulekuse trenni. Jõudsime varem kohale ja vaatasime, et küll on ikka palju kutsikaid trennis :) Edasijõudnute trenni alguseks kedagi rohkem ei tulnudki ehk siis saime eratrenni :D
Õnneks üks häirija- treeneri koer- oli siiski ka kohal. Tegime läbi enamik KK1 harjutused, va. aport. Kõigepealt tegime U-kõrvalkõndi. Tips oli isegi üllatavalt tubli- mõjutama peaaegu et ei pidanudki, kuigi läbitavad vahemaad olid suuremad kui tavaliselt. Ainult korra jäi ta treeneri koera vaatama ja paremale pöördel jäi sutsu maha. Treener arvas, et see pole hull, et Remm kõndimisel otsa ei vaata- no et ta pole ju teenistuskoer ka. Et muidu liigub ilusti põlvekontaktis ja istub ka väga ilusti. Ehk siis treener jäi rahule :)
Istumajäämine ja lamamajäämine olid head, nagu tavaliselt. Lamamisel juurdetulek ilus galopp, aga tüüp vist tuli veidi viltu ette istuma, kui õigesti mäletan. Kohalesaatmine, millega ma võistlusel väga rahule jäin, oli seekord probleemne. Enne vedeles Remmi mänguasi ühes kohas ja siis ta jäi siiatulekul sinna nuuskima. Vahetasime siis kohta ja tegime teises kohas- siia tuli ilusti, aga kohale ei läinud eriti. Lõpuks ikka läks ja lamas siis ilusti ja et koer liialt ei väsiks- jäime selle "rahuldava" tulemusega rahule.
Tõkkega jäi treener ka väga rahule ja erinevaid elemente harjutades kiitis kõrvalkõnni algust- et ilus kiire start.
Nii et pean end ikka kokku võtma ja aporti selgeks tegema, sest muus osas oleme me põhimõtteliselt ju valmis :P

11.06 m/a KK võistlus

Saavutasime Remmiga 4-st edasijõudnust 2. koha 92 punktiga (hinne "väga hea") :)

1. Raporteerimine + hambad - 10/10
2. Kõnd rihmaga - 15/20 (Rihm väga pinges, mõjutused ??*, ??, istub peatudes ilusti, ??)
3. Istuma jäämine - 10/10
4. Lamama jäämine + juurdetulek - 14/15 (Veidi ennetas kõrvale tulekut)
5. Tõke - 10/10
6. Kohale saatmine - 15/15
7. Lamamine 1 minut - 10/10
8. Üldmulje - 8/10 (Rihm läbivalt pinges)

*Kus on küsimärk, seal ei saanud käekirjast aru.

Kirjutasin ainult nende elementide lisamärkused välja, kus miinuseid oli. Aga igatahes ma jäin isegi täitsa rahule kokkuvõttes :) Raporteerimisel poisu käesurumisel mõtles, et mis seal ikka istuda- uudistaks ikka kohtunikku lähemalt, aga nagu varemgi, siis seda õnneks veaks ei loetud. Tõmbasin siis koeral huuled hammastelt ja näitasin ühelt ja teiselt poolt ja juba ütleski kohtunik, et nii hoolikalt ei pea näitamagi :D
Kõrvalkõnd on meil alati nõrgim külg, sest seal pole kontakti. Muidugi saab selle ära treenida, et ta kasvõi pea maas mu kõrval löntsiks, aga ei hakkaks ette ruttama vms nagu ta võistlusel vahepeal tegi. Kõrvalkõnni lõpp oli juba päris hea.
Istumajäämisel mingeid probleeme polnud- ilusti kõndis kõrval, istus ja ootas, kuni ma tagasi tulen.
Lamamajäämisel jäi ilusti lamama, siiatulles ta leidis mingi maiuse teelt ja napsas selle kaasa ja siis siia tuli minu meelest veidi viltu ja nagu öeldud siis ennetas kõrvalkäsku.
Tõke oli OK. Ma kartsin, et ruttab minust ette enne tõket, aga seda muret ei olnudki. Möödaminnes ma siis mõtlesin, et kõnnin kohe tükk aega temaga, aga siis korraks ta hakkas juba peaaegu midagi maast nuuskima, aga õnneks tuli ikka kohe edasi ja peatudes istus ilusti.
Kohalesaatmisel alguses ta lamas aeglaselt, aga muus osas jäin väga rahule- piisavad kiirused, ilus ettetulek ja kõrvaletulek ja tagasi minnes lamas suht kiiresti.
Püsilamamine- sellega pole meil probleeme olnud, aga ma igaksjuhuks olin hästi paigal, et ta ei arvaks, et ma teda enda juurde tahan kutsuda. Ja kuna samal ajal hakkas teiste koerte poolt suuremat sagimist ja nihelemist kostuma, siis ta vaatas üldse enamiku aja teisi koeri, aga ära ei tulnud ja punkte selle eest maha ei võetud :)

Ja ma olen juba bio ja inglise keele eksamitulemused ka kätte saanud ja täitsa rahul- eriti inkaga, mille ma sain teada paar hetke enne Remmiga võistlema minemist ;)

Siil udus...

... umbes nii võiks kirjeldada mind, kes ma olen nüüd ka teise silma opi läbinud ja ei näe õieti arvuti ekraanilegi. Ajastus on küll kohutav- lõpetamine ja sisseastumiskatsed ukse ees, aga mis seal ikka.
Regasin reedesele m/a KK-le Remmika ära. Seekord läheme rongiga ja katsume palju varem kohal olla. Eks näis, kuidas läheb- trenni pole saanud ja ei saa enne võistlust ka eriti teha, sest tegelikult ma ei tohi veel eriti ringi liikuda- nii et nalja hakkab saama, jaa :) Aga ega ma nagunii ei oska teda kontaktsemaks teha ja muid vigu ma ei oska eriti ette ennustada- küllap ta mind ikka üllatab :D
Nii et ilmselt uued uudised reedel.

Time out

Meil tuleb nüüd üsna rahulik periood, sellepärast, et mul on füüsiline pingutamine ära keelatud vähemalt kuuks ajaks (sh. jalgrattasõit, ehk siis ei saa Remmiga AD-ks harjutada) ja tõenäoliselt see aeg pikeneb, sest varsti mul uus opp ees.
Värk igatahes selles, et minu silmas tuvastati selline paha vigastus, et nägemise säilimiseks pidi opereerima. Ja kahjuks on sama asi ka teises silmas.. Nüüd ma olen hästi punase silmaga, natuke valutab ka ja kõik on udune. Edu mulle esmaspäeval bio eksamil. Eks ta läheb nagu läheb, sest väga palju ma õppida ei suuda, kui mul pilgu liigutaminegi valus on.
Aga jah, EBÜ Minikarikas jäi juba meie jaoks ära ja tõenäoliselt ka Viljandi matsukas :(:( Hetkel ma ei käi Remmiga jalutamaski, sest ta on tõeline energiapall ja opist vaid mõned päevad ju möödunud.
Aga loodetavasti vähemalt siis silmad saavad terveks ja uuesti sama asja ei juhtu.

Paranemine

Meie tahtsime Remmiga minna EBÜ Minikarikale, aga laupäeval sain teada, et pean hoopis haiglasse minema ja esmaspäeval oli vasaku silma opp. Ja varsti ootab sama asi ees paremat silma. Aga tore on, et avastati, sest selle haigusega oleks ma muidu varsti pime.. praegu vasak silm küll kole ja punane ja valus ja väga uduse vaateväljaga, aga võrkkest on ilusti kinni ja loodetavasti silmanägemine taas paraneb(lühinägelikkus küll süveneb)

Kuu aega pean nüüd rahulik olema, mõnda aega jätan ka Remmiga jalutamise teiste ülesandeks, sest see üsna suur füüsiline pingutus :D

Agility trenn nr 1 jäi ära :(

Käisime eile AG platsi vaatamas ja täitsa kuiv tundus. Täna panin üsna varaseks äratuse, et kohe üks trenn(ise oma targa peaga muidugi, treenerit pole) teha esimest korda 11 kuu jooksul :) Mhmh, hea plaan, TERVE PÄEV SADAS!! Oleks siis vähemalt tibutamine õhtuks lõppenud, oleks veel mingisuguse mudaralli teha saanud, aga ei.. :(

Ja seoses soojade ilmade tulekuga on Remmi kõrvakuulmine "Tuppa" käskluse osas taas nõrgenenud. Tuppakutsumine näeb välja nii(Remmi tekst inimkeelde panduna)
Helen tuleb uksele: "Remmi, tuppa."
Remmi põrnitseb kuskil.
Helen: "Tuppa!!"
Remmi: "Juba?? Eiiiii, ma tahtsin just sinna vaadata!" astub paar sammu ukse poole ja siis pöördub kuskile mujale.
Helen: "Tuppa!!!!"
Remmi: "Mh, mitte veel.." ja põrnitseb veel veidi.
Helen: "TUPPA!!!!!!!"
Remmi: "NO OLGU PEALE!!" ja aegluubis liikuv koer läheneb uksele.
Natuke üle ka pingutatud, aga põhimõtteliselt siis sedasi on vahel :D:D

KK 21.04

Magasin poole päevani, sest kooli mul enam ei ole ja siis pakkisin koti ja koera kokku ja läksin maja kõrval asuvale häirijatega (piiramata) platsile. Häirijateks siis autod, bussid(kesklinnas ikka ju :D) ja vahepeal üle selle platsi kõndivad inimesed. Alustasin kõrvalkõnniga ja Remm oli suhteliselt tubli, kuigi natuke ikkagi ebakontaktne, aga selle asemel, et tavapäraselt pilk maas löntsida, kippus ta pigem ette ruttama, aga tippis enamjaolt väga ilusti mu kõrval, pea püsti ja tegi ilusad ümberpööramised ja peatused :)
Siis tegin istuma jäämist- pole midagi öelda, väga hästi tegi. Lamamajäämisel ja juurdetulekul "siia" kutsudes hakkas alguses kohe ümber minu kõrvale tulema, aga tagasiastumisega sain selle korda. Kohalesaatmisel alguses kohe ilusti lamas, siia kutsudes oleks eelistanud veidi lähemale tulekut, aga kiitsin ikka, sest ta tuli ikkagi ette mitte kõrvale õnneks(nagu ta viimasel ajal vahel teeb käsku ennetades), kõrvale tuli ilusasti kiiresti ja koti juurde tagasi jooksis ka suurepäraselt ja u. sekundi jooksul ka lamas ja algasendi võttis ka hästi. Ehk siis peaaegu täiuslik.
Vahepeal tegin niisama kino Rapla inimestele, lasin tal käterõngast läbi hüpata ja roomata ja siksak-i jalgade vahelt käia jms. Ja seejärel lasin tal mänguasja tuua. Kui ma ta üles suudan kütta, siis toob juba täitsa minu lähedale. Kui seda ja ka hoidmist veel edasi harjutan, võib veel toomine kunagi selgeks saada. (Jee)
Ja tubli poiss ei jooksnud kuskile minema ja vahepeal, kui üks inimene märkamatult meie lähedale oli sattunud ja Remmi mänguasjaga eemal oli, ei lasknud ta tol mehel ka end häirida.
Pühapäeval tegime trennis tõket ka. Tõke on üsna normaalne, aga aegajalt peab kutile meelde tuletama, et ei tohi hullunult tõkke poole kapata, vaid mind peab ka ootama :D
Aga kokkuvõttes- tubli poiss!! :D

Kõike

Nüüd tuleb üks segane blogi, kus on palju mõtteid :D

Mina olen nüüd 2 päeva veits rulluisutamas käinud. Kokku olen üldse peaaegu 18 aasta jooksul mingi 8x käinud äkki. Aga teate küll, mis harjutamise ja meistrite kohta öeldakse, võib-olla kunagi saan Remmiga kooski rullata(kraavi, põõsasse jne :D)

Ja hästi vahva on see, et nii soe on.

Bio olümpiaad oli suht hirmus, sest niiii keeruliste asjadega pole varem kokku puutunud, AGA kokkuvõttes 37. koht 58st, nii et minu jaoks isegi üsna normaalne. Vahepeal arvasin, et jään viimaseks, sest noo... mõnes kohas ei saa tööjuhendis ühestki sõnastki aru :D

8. mai on eriti "tore" päev. Sel päeval on:
1) inglise keele riigieksam
2) Matsukas Pontu show
3) Agility võistlus
4) Matkavõistlus Maitäht

ja muud üle ei jää, kui eksamile minna :(

Remmiga ootame, et agility platsil maapind ära kuivaks(seal kahjuks nii niiske pinnas), et ometi saaks agilityt teha. Ja seda kas 02. mai m/a KK võistlusele minna, me veel mõtleme.

4 päeva kooli veel, jee (viimane on tutipäev)

Natuke veel

12-aastane kooliskäik hakkab lõppema. Üheksa ametlikku koolipäeva on veel käia ja seejärel eksamid jne. Ja 21. juunil lõpetamine :)
Nädalavahetusel ootab mind aga bioloogia olümpiaad, kuigi tahaks hoopis Remmile agilityraja püsti panna. Ja üldse millekski enam aega ei ole, sest kõik õpsid arvavad, et just NÜÜD peaks viimased kontrolltööd tegema :)
Aga hullust nädalast u. pool on juba läbi. Oleks see tervenisti läbi, siis ma oleks väga õnnelik :)

Jalad

Remmi leidis täna metsast jala ja tuli seda rõõmsalt(ise enda leiu üle eriti uhke) ka demonstreerima. Ma siiski leidsin, et ta ei peaks seda sööma, kuigi ta vist oleks tahtnud küll.

Meeldiv 7km jalutuskäik

Mida teeb koer, kui jalutusrihm linna sees ootamatult katki läheb?
Hakkab autot taga ajama.

Mida teeb inimene?
Hõikab heleda jaalega(loe: röögib) koera nime.

Mida teeb kott, kui inimene ühe käega kramplikult koera kinni hoiab ja teise käega kotist teist rihma üritab leida?
Läheb katki.

:)

Pole ammu bloginud. Tegelikult käisime ju juba 13.03 A-Koeras KK mitteametlikul võistlusel. Remmil läks kehvemini, kui eelmine kord, lasi end kõrvalasjadest liial segada, aga ka kohtunik oli väga range. Ma siis eraldi ei hakka elemente lahkama, näitan ainult, kuidas punktid jagunesid:
1. Raporteerimine ja hammaste näitamine- 9/10
2. Liikumine rihmaga - 13/20
3. Istuma jäämine - 8/10
4. Lamama jäämine - 12/15
5. Juurde tulemine - 12/15
6. Kohale saatmine - 7/10
7. Lamamine 30sek - 7/10
8. Üldmulje - 7/10
Kokku 75p. ja vaatamata mitte väga kõrgetele punktidele seitsmest algajast esikoht.



Laupäeva varahommikul, so. 20. märts kell 6.20 hakkasime sõbranna ja kahe poisiga meie näitetrupist sõitma Tallinna poole. Sõbrannaga olime valmis(õues) juba 5.20, sest sõbranna sai väljasõidukellaajast valesti aru :D
Saustil istusime ümber Jüri näitetrupi bussile ja seadsime suuna Virtsu poole. Ehk siis läksime Saaremaale, kus toimusid Saaremaa ÜG-s Miniteatripäevad. Meie küll ainult vaatasime, aga tore oli sellegipoolest. Näiteinimesed on ikka täitsa omamoodi :D Kes muu läheks kell 3 öösel (kell 1 hakkas väidetavalt öörahu) suurde saali ja hakkaks seal laval improviseerima :D
Kuressaare oli muidu ka päris mõnus. Ja Avandi oli ka žüriis ;) :D

Meie nädalavahetus

Laupäeval oli mul ette nähtud viietunnine näitlemine(näitering), aga mõnes mõttes oli mul hea meelgi, et see ära jäi, sest ilm oli väga ilus.
Läksime siis Remmi ja sõbrannaga jalutama ja nautisime kaunist talveilma :) Pärast läksime sõbranna juurde, kus Remmi sai sõbranna väikevennaga mängida ja toas palli taga ajada. Väga lahe pall oli, selline pehme, mis hästi toas põrkas, aga Remmi hakkas sealt vahepeal tükke välja ampsama. Vahepeal käisime rõdul peesitamas ja tegime igasuguseid pilte.
Täna oli hommikul koerte kool, mis läks üsna normaalselt. Remmi on pahur võõraste koerte seltskonnas rihma otsas olles ja selle vastu pole vist enam midagi teha ja eks me lepime siis sellega, põhiline on, et ta käsu peale suudab normaalne olla ja kedagi ei torgi. Tegime täna kohale saatmist näiteks koos Rommiga(poiss) üks ühele poole, teine teisele poole nii, et mina ja Harri(Rommi omanik) olime seljaga teineteise poole paari meetrise vahega. Siia kutsusime koerad samal ajal ja kuigi nad natuke häiritud olid rivaali lähedusest, ei läinud nad kuskile ära ja Remmi tuli kõrvale(minu selja tagant) nii kiiresti ja tublisti, et vahva kohe :D

Ei tea, kas teised inimesed arvaksid, et sale Remmi on koolis kõige näljasem :D Meil on selline "ei" harjutus, et treener võtab maiustusi kätte ja pakub siis koertele ja koerad ei tohi võtta. Treener Varjuga on Remmi juba harjunud ja üsna kiiresti mõikab, mida "ei" tähendab, aga kui keegi teine teeb Varju asemel seda, siis läheb ikka päris tükk aega :D

Ja täna jälle kuulsime, kuidas Remmi tundub noorem, kui ta on :) Minu väike hellitatud beebi :D






Kitsi nägime ka, aga fotokas ei teinud õigel hetkel koostööd ja tulemuseks siuke paha pilt :(

"Kuulekus" jm.

Pühapäevasest kuulekuse trennist polegi suurt midagi rääkida. Minul oli paha tuju ja Remmil oli paha tuju ja siis oli minul veel rohkem paha tuju jne. :D Püsimised läksid normaalselt, aga kontakt kadus küll pidevalt kuskile ära. Viimane(erakordselt pikk) püsilamamine läks ideaalselt nii kaua, kuni üks teine koer kohalt ära sööstis ja Remmi juurde jooksis, mille peale Remmigi püsti tõusis. Esimesed ~3 min läks aga küll väga hästi.

Lumi. Lumi. Paljuuuu lund. Lumi on tore küll, ei tahaks eriti ju iga päev põrandaid 10x pesta, sest mingi porilontrus(loe: porisest õuest tulnud koer) toas ringi sööstab, aga 10cm piisaks küll või olgu palju on, aga miks teda IKKA juurde tuleb?? Tore ja treeniv ajaviitmisvõimalus lumerookimine on juba natuke tüütuks läinud, kui seda peab tegema iga päev või iga kahe päeva tagant. Ja kui ka väike teerada sees on, siis vastu valli minnes on oht pikali kukkuda(mida ma õnneks veel teinud ei ole :D) Kuigi kui see mass siis lõpuks ära sulab, siis on meie aias kindlasti poribassein.

See, et ma kaua kirjutanud pole, on tingitud sellest, et pole suurt midagi kirjutada ning on ka palju tegemist olnud. Nimelt ma aegajalt võtan mingit kohustused ja siis need sattuvad kõik kuidagi samale ajale lõpuks.. tubli tüdruk olen, jah :D

"Mis passid??"

07.02 KK trenn

Läksime siis trenni, alguses veel paar algajat oli lahti(arvasin, et kõik on juba kinni) ja üks muidugi tuli siis Remmi juurde, mis Remmile ei meeldi rihma otsas olles. Ma siis tirisin Remmit eemale, Remmi mörises ja too koer jälitas. Ilus algus trennile või mis :)
Aga ülejäänud trenniga jäin ma ülirahule! Ei tea, kas Remmi sai eilsest võistlusest inspiratsiooni, aga kui teised edasijõudnud olid rahutud ja urisesid vahepeal, sest kaks uut poissi tulid algajatest edasijõudnutesse üle, siis Remmi istus ilusasti kõrval, kui pidi ja kõndisime sik-sak teiste vahelt läbi ning mingeid probleeme sellega ei olnud. Ja üldse oli ta tubli, peaaegu kõik tuli hästi välja. Kui juba mingi tund aega olime teinud, siis siia kutsudes ta hakkas enne käsku lamamisest püsti tulema ja kohale saates läks kuidagi lintalonta, aga muu oli küll hea. Kõige suurem riiukukk(Remmi siis :D) haukus ainult paar korda uue bernikapoisi peale(too oli selline vallatu ja tahtis mängida ja ringi joosta hoopis), isegi Rommiga lamas Remmi suurepäraselt väga lähestikku kõrvuti, mingit agressiivsust teineteise suhtes kumbki üles ei näidanud. Käske täitis Remmi kiiresti ja üldse oli kõik super :)

06.02 mitteametlik kuulekuskoolituse võistlus

Ei julgenud varem siin kirjutadagi, et plaan minna. Eelviimasel regamise päeval otsustasin ikka ära registreerida- tulgu, mis tuleb. Väga närveerisin, sest sellisel võistlusel pole varem käinud(järgmine kord ehk on siis parem, ka AG-s ma esimene kord närvitsesin nädal varem juba, aga nüüd olen juba täitsa rahulik) Paar päeva oli siis aega veel neid elemente harjutada, aga üks päev tuli üks koer meid segama ja siis ma olin haige jne.
Täna see siis toimus. Remmi oli ka närvis(võõras koht, teised koerad jne.), aga harjutades läks enam-vähem. Kui võistlusjärg meieni jõudis, siis polnudki nii hull, kui kartsin. Leebed elemendid ja tore kohtunik ja mis seal ikka karta :) Kõrvalkõnd oli peaaegu OK, alguses oli Remm veits omas mullis, aga lõpuks kõndis/sörkis ilusasti minuga kaasa. Istumajäämine oli täiesti normaalne, lamamajäämisel ta aga uimerdas veits. Kohalesaatmisel lamamise asemel alguses hoopis kummardas(tagumik üleval), aga seda selle elemendi juures ei hinnatudki vist. Koti juurde läks ilusasti, ootas käsku jms. Siiatulek oli ka hea- tuli juurde ilusasti ja kõrvale tuli ka väga hästi(vahel jääb seisma). Püsilamamine(30sek.) täiesti korralik- kuigi poos oli selline "kohe sööstan" :D Aga ega ta tavaliselt ei tulegi ära.
Kokku saime 96 punkti, 2. koha (hinne "võrratu"). Mina olen õnnelik :) Ja viimaseks(mitteametlikuks, muud kransudele ju ei pakuta) võistluseks see kindlasti ei jää!

31.01 koertekool jm.

Eelmine nädal jäi trenn külma ilma tõttu ära, aga täna oli ilm täpselt paraja temperatuuriga(ja keda see tuiskki häirib)
Trennis oli täna 3 koera- Remmi, Rommi ja Sheba(viimased 2 on sakslased). Keegi neist õieti omavahel läbi ei saa, mõnel korral Remmi lausa hakkas haukuma Rommi peale, aga selle käskisin tal ära lõpetada. Üldjuhul võib täitsa rahule jääda, vahepeal väike kontaktipuudus on kahjuks ikka ja lisaks tuli veel paar pisiviga jms. Ning suur takistus on eseme toomine :( Kõrvuti kõrvalkõnd(kõik koerad ja omanikud mingi 1m vahedega paraleelselt liikusid)ja istu-lama jms läks üsna hästi, ükski koer teisega ei kobisenud. Samuti tuli Remmil hästi välja püsilamamine nii, et ta mind ei näinud. Alguses olevat närviliselt ringi vaadanud, aga siis rahunes maha :)

Remmi ja sõbranna juures hoiul olev amstaff Parun. Remmi antud pildil haukumisega tegevuses:


Siin aga ütles Parun ilmselt midagi väga imestava panevat:


Oot-oot, siin lume all vist on midagi!


Pärast trenni pilte tehes kohtasime üht sellist tegelast, kes, nagu selgus, kannab talvikese nime.

Susserdis

Oleme Remmile õpetanud, et suures toas ta käia ei tohi. Kutsikana mõnda aega võis, aga siis enam ei tohtinud. Kuna suurel toal ust ei ole, panime ette sellise suure papi ja vinguja siis püsis papi taga. Peagi võis papi ära võtta ja reeglid koeral selged. See muidugi ei tähenda, et ta võimalusel suurde tuppa ei tuleks, oh ei :P
Hästi tavaline on see, et koerake lamab ukseavas(võimalikult suurelt-laialt, et inimesed igasugu trikke teeksid, et koerast üle pääseda). Seejärel rullub ta natuke suure toa poole. Kui keelata, tõmbab ta mossitades köögi poole tagasi, istub veidi, siis ringutab, nii et esikäpad suures toas on ja siis lamab maha. Ja jälle pool koera toas :) No kui sabaotsakenegi köögis veel on, siis ju sobib, eksju onju??
On juhtunud ka kummalisi asju- näiteks on Remmi kööki jäänud, inimesed mõneks ajaks ära läinud ja hiljem on pooled piparkoogid või pähklid vms suurest toast kausist kadunud. Müstiline..
Täna hommikul sain aga hoopis üllatuse. Magasin suure toa diivanil ja ärkasin üles, veel unesegane, ja mida ma näen- koer on ka diivanil?? (voodis käimine muidugi ka ideeliselt keelatud, aga sellest me ei räägi...)Hüppab koer siis maha ja seisab rõõmsalt keset tuba, unine mina käsutab koera ikka kööki ja eks pini siis vastutahtmist sinna ka suundub.
On ikka huligaan! :D