31.01 koertekool jm.

Eelmine nädal jäi trenn külma ilma tõttu ära, aga täna oli ilm täpselt paraja temperatuuriga(ja keda see tuiskki häirib)
Trennis oli täna 3 koera- Remmi, Rommi ja Sheba(viimased 2 on sakslased). Keegi neist õieti omavahel läbi ei saa, mõnel korral Remmi lausa hakkas haukuma Rommi peale, aga selle käskisin tal ära lõpetada. Üldjuhul võib täitsa rahule jääda, vahepeal väike kontaktipuudus on kahjuks ikka ja lisaks tuli veel paar pisiviga jms. Ning suur takistus on eseme toomine :( Kõrvuti kõrvalkõnd(kõik koerad ja omanikud mingi 1m vahedega paraleelselt liikusid)ja istu-lama jms läks üsna hästi, ükski koer teisega ei kobisenud. Samuti tuli Remmil hästi välja püsilamamine nii, et ta mind ei näinud. Alguses olevat närviliselt ringi vaadanud, aga siis rahunes maha :)

Remmi ja sõbranna juures hoiul olev amstaff Parun. Remmi antud pildil haukumisega tegevuses:


Siin aga ütles Parun ilmselt midagi väga imestava panevat:


Oot-oot, siin lume all vist on midagi!


Pärast trenni pilte tehes kohtasime üht sellist tegelast, kes, nagu selgus, kannab talvikese nime.

Susserdis

Oleme Remmile õpetanud, et suures toas ta käia ei tohi. Kutsikana mõnda aega võis, aga siis enam ei tohtinud. Kuna suurel toal ust ei ole, panime ette sellise suure papi ja vinguja siis püsis papi taga. Peagi võis papi ära võtta ja reeglid koeral selged. See muidugi ei tähenda, et ta võimalusel suurde tuppa ei tuleks, oh ei :P
Hästi tavaline on see, et koerake lamab ukseavas(võimalikult suurelt-laialt, et inimesed igasugu trikke teeksid, et koerast üle pääseda). Seejärel rullub ta natuke suure toa poole. Kui keelata, tõmbab ta mossitades köögi poole tagasi, istub veidi, siis ringutab, nii et esikäpad suures toas on ja siis lamab maha. Ja jälle pool koera toas :) No kui sabaotsakenegi köögis veel on, siis ju sobib, eksju onju??
On juhtunud ka kummalisi asju- näiteks on Remmi kööki jäänud, inimesed mõneks ajaks ära läinud ja hiljem on pooled piparkoogid või pähklid vms suurest toast kausist kadunud. Müstiline..
Täna hommikul sain aga hoopis üllatuse. Magasin suure toa diivanil ja ärkasin üles, veel unesegane, ja mida ma näen- koer on ka diivanil?? (voodis käimine muidugi ka ideeliselt keelatud, aga sellest me ei räägi...)Hüppab koer siis maha ja seisab rõõmsalt keset tuba, unine mina käsutab koera ikka kööki ja eks pini siis vastutahtmist sinna ka suundub.
On ikka huligaan! :D

Olen siis paar päeva õhtuti maalimisega tegelenud ja mu teine loomamaal(kassist esimene, kassi pole joonistanud ka eriti) siis kukkus välja selline:

Jälle kooli

Käisime täna sel aastal esimest korda kuulekuse trennis. Täna oli Remmi üsna tubli, harjumuspärast teiste koertega mölisemist natuke esines, aga trenni lõpuks polnud peaaegu sedagi. Üheks harjutuseks oli ka selline asi, et koerad pidid omanike kõrval istuma samal ajal, kui üks inimene koeraga nende vahelt slaalomit teeb. Kui isane sakslane Rommi mööda läks(esimesena), oli Remmil keeruline end vaos hoida, kuid teistega läks juba asi paremini ja enamvähem ilusasti kõndis ta ka ise nende vahelt läbi, ainult pelgas natuke.
Kohalesaatmist tegid kõik koerad samal ajal eri kohtades, nii et kui esimene eemale kõndinud inimene hüüdis enda koerale "Siia", startisid ka Remmi ja Rommi omanike poole :D
Pulka võtab Remmi trennis meelsamini vastu kui kodus, aga vajab ikka harjutamist. Täna oli ka püsilamamine kuidagi kummaline, vahepeal Remmi hakkas peaaegu püsti tõusma ja siis lamas samasse kohta tagasi, ilma päriselt püsti tõusmata.
Harjutus, kus koer jäi auto taha lamama ja inimene end ära peitis, läks Remmil kenasti, aga vaevalt otseselt lõhna järgi. Nina kasutab ta viimasena, enne ikka silmad-kõrvad-jalad :P
Eile õnnestus meil sattuda autoga väga halva tee peale, kuhu me ka lumme veidi kinni jäime ja seega mul tuju pahaks läks, aga nüüd on see läbi, nii et mis seal enam. Paar pildikest ka- kaks eilset ja kaks tänast.Miskipärast tunduvad udused- kui suuremaks panna, on normaalsemad.

Komplimendid

Kui Remmi oli kutsikas, sai ta igaltpoolt kiitust ja kommentaare, kuid mida suuremaks sai koer, seda vähemaks jäi inimesi, kes koera kohta midagi öelda julgeks.
Kõige sagedamini kostub kommentaare väikelastelt, kuid need on tavaliselt midagi sellist: "Emme, näe, koer!" Tallinnas ringi liigeldes on võimalik kuulda ka "krasivaja sabaka". Näib, et eestlased on üldjuhul üsna häbelikud, välja arvatud lapsed ja purjus inimesed :D
Eile õnnestus Remmil ühelt alkoholilembeliselt naabrilt kompliment saada. Mina, sõbranna ja Remmi jalutasime tänaval, kui too mees seisma jäi ja teatas, et tema arvates on koer isegi ilusam kui tüdrukud. :D Noh, väga südamesse ei võtnud, eks see Remmi ole ikka ilus ka :D

Agility-koera uus trikk

Kuna meie praegu agility's ei käi(nuuks :( ) siis teeme Remmiga agility't nii kuidas võimalik. Trenniplatsil on meil nt slaalompulgad, nii et seal saab harjutada slaalomit, kui pole nii palju lund kui praegu(need ilmselt täitsa mattunud hetkel). Keerutamised- sik-sak- jalgade vahelt 8 tegemine on samuti igapäevased. Nüüd saab Remmi juba aru, et kui ma jala sirgelt õhku tõstan ja hopp ütlen, peab sellest üle hüppama ja nüüdseks on meie trikivaramus veel üks uus asi. Agility's võib seda võrrelda O-takistusega, st. Remmi hüppab läbi minu rõngaks seatud käte. Alguses ta hästi ei saanud aru, mida tegema peab ja veel praegugi jookseb vahel lihtsalt massiga sisse, aga taipama hakkas ta ikkagi üsna ruttu. Praegu võin juba käed üsna kõrgelegi panna, nii et ma pean ainult natukene kummardama. Vot, selliste asjadega tegeleme siis talveõhtutel :P

Sügis-talv 2009

Mõtlesin, et ei kirjuta, mis vahepeal toimunud on, aga natuke ikka võiks, sest mõningaid asju ikka juhtus ka.
Oktoobris käisime näiteks BIG Match Show-l. Olime siis täiskasvanud ülepõlve koerte klassis ja kohtunikuks oli Rein Kikerpill. Remmi, kes ikka stressi läheb sellistel suurtel üritustel, suutis õnneks niivõrd kohtunikule meeldida, et kõigepealt saavutas ülepõlve sinise lindi saanud koertest 2. koha ja hiljem kolme kohtuniku otsusel sai lõpuks kõikidest sinise lindi saanud ülepõlve ja allapõlve koertest auväärt 4. koha :)
Oktoobri lõpus oli ka Sügiskoerus, kus saime enda esimese auhinnalise koha- viskevõistluse teise koha ehk siis Remmi on hea vinkupüüdja.
Novembri alguses oli mäkkejooksuvõistlus Keilas, kus Remmi jooksis endale kätte 3. koha keskmiste koerte klassis.
Praegu pole tükk aega kuulekuses käinud- enne ma olin haige, siis nüüd on nii palju lund jms. Aga muidu läheb seal üsna ilusasti. Jonnakust ikka esineb- pole ime, kui pool trenni on ideaalne kuulekus ja teine pool siis mingi lollitushoog, aga tegeleme sellega :P Hästi rõõmus olen selle üle, et Remmi oskab juba natuke pulka hoida, mida ma ei uskunud, et ta kunagi tegema hakkab. Aga ehk saame kunagi toomisegi selgeks sedasi.
Üks asi on veel juhtunud, see küll 2010. aastal- Remmi on nüüd 4-aastane. Uskumatu :) Minu jaoks on ta ikka veel kutsikas.

Pildil sünnipäevalaps Remmi

Lumepäev

Pildil lume-Remm 07.01.10

Eestis on praegu väga palju lund. No ikka kohe nii palju, et 100 aasta lumerekord purustatud ja katused juba sisselangemisohus. Lisaks sellele siis lubatakse järgmiseks nädalaks õudset külma. Remmil aga pole lume vastu midagi. Eelistab küll praegu sissetallatud radu(sest muidu peab liikuma hüpates, et lume sisse mitte ära uppuda), aga jalutamata väikse lume pärast küll ei jäta.
Täna käisime lõbutsemas põllul. Mina ajasin 3 paari pükse jalga ja hakkasin samuti sumpama läbi lume, mis on põllul üle põlve juba. Remmi nelivedu on iseenesest päris efektiivne, saab ringi tuustitud küll, aga õnneks eelistab jääda minu lähedusse.
Vahepeal istusin maha ja mängisin Remmiga veel lumes ja talle nii meeldis :)
Pärast koju tulles võtsin kelgu ja lasin aias olevast hiiglaslikust(minust kõrgem) lumehangest alla. Remmi arvas, et see oli midagi väga kummalist ja jubedat nagu ta ikka kelgutamisest arvab. Hiljem hüppasin veel rõdult lumehange ja Remmi tuli kohe kontrollima, mida paganat ma ometi teen?! :D
Eks me siis naudime seda lund niikaua kui veel saab. Jalutades on hea- kiiresti saab üsna palju füüsilist koormust nii koer kui ka inimene(mina muidugi pärast mõningat lumes sumpamist juba seaks sammud tagasi :D)