Suvepealinn ja me

Umbes nädal aega tagasi otsustasin, et lähen Remmiga Pärnusse agility võistlusele ja ühtlasi ka näitust vaatama. Kohale jõudes sättisin meid aga agilityplatsi kõrval olevale varjulisele alale ja ära liikusime sealt väga vähe, sest päikese käes oli kergelt soe :) Kuna me pidime tükk aega juba ootama, enne kui meie rada algas, siis mõtlesin, et 2 varianti- kas ta teeb tavapärast hullu turbot("juhuu, agility, agility, tõkked, TUNNEL!!!!!") e. siis suht oma variandi sellest rajast või siis on juba ära tüdinenud ja ei viitsi midagi teha. Esimene rada oli siiski küllalt kena, aga kahjuks saime siiski 5 KP slaalomipulga vahelejätmise eest. Kontaktpinnad, kiirus(enamik aega) väga head. Aega kaotasime vahepeal, kui ma piisavalt kiiresti järgmist ülesannet selgeks ei teinud ja ta suuri kaari jms sisse võttis. Lõpp oli eriti äge, rõngast ta lausa lendas läbi, see oli mingi megapikk hüpe, mille ta tegi. Isegi pealtvaatajate seast kostus imetlevaid hääli :D Ühesõnaga kokku saime 5,65 KP(0,65 oli ajaviga), mis läheb ikkagi hinde "suurepärane" alla.
Vahepeal rakendasin märjarätikumoodust koera jahutamiseks,

aga sellegipoolest oli tal teise raja ajaks ilmselgelt toss väljas ja seega ta otsustas rohkem pealtvaatajaid naerutada. Aga lähebki igavaks, kui kõigil ilusad, kiired, puhtad rajad oleks. Vahel on ka vaja tunnelist läbi minna, ümber pöörata ja tunnelisse tagasi minna- ja ongi kohe tuju parem :)

Staadionist me kahjuks kaugemale ei jõudnudki, jäime seal kutsikate BIS-i ja A2-e jookse vaatama, siis jalutasime veel veidi rongijaama juures ja oligi aeg taas koju naasta, aga tore oli sellegipoolest :)

Aegna 1

Reedel ärkasin kell 6 hommikul (ja läksin kell 2 magama, väga meeldiv oli ärgata), pakkisin asjad ja koera auto peale ja hakkasime Tallinna poole sõitma. Tondil istusime ümber takso peale, Remmi sai enda elu esimese taksosõidu, aga tema jaoks see vist ei erinenud suurt tavaliselt autosõidust. Takso viis meid Miiduranna sadamasse, kus hüppasime paadi peale. Alguses oli Remmil kõik korras, paat nagu paat ikka, aga kui algas kiire sõit, siis tuli jänes püksi. Ütleme nii, et lõpuks oli ta poolenisti pingil ja poolenisti mu süles, täie jõuga veel minu vastu pressides ka :) Saarel on aga tore nagu ikka. Eile käisid siin näiteks veepolitseist 3 meest veidi aega istumas ja Remmile nad väga meeldisid ja Remmi meeldis neile ka. Üks mees oli eriti tore, aga nad olid kahjuks vaid pool tundi saarel :P
Remmi on merehull ja sääskedega hädas, on kõrvagi katki kraapinud. Õhtul on ikka täiesti kohutavalt palju sääski. Aga muidu on kõik tore jah.
Kahjuks pilte ei ole, kuna fotokas tegi tripi tuttava kätte.

02.07 suvitamine

Juba talvel rongiga sõites mõtlesime me sõbranna Liisuga, et võiks soojemal ajal Männikule sõita ja seal karjääri juures jalutada. Eile siis lõpuks võtsime end kokku ja otsustasime selle tripi ära teha. Ma võtsin Remmi, möödaminnes haarasime kaasa ka Dessi, varustasime end poes vajaliku kraamiga ja jalutasime 16:35-ks rongijaama. Dessi sõitis rongiga esmakordselt ja peab ütlema, et ta käitumine oli absoluutselt laitmatu(kui märkmata jääda fakt, et ta Liisu süles värisedes riided pisut sopaseks tegi). Dessis on potentsiaali olla väga hea ja vaikne koer, kuid kahjuks on tal paar suurt kiiksu, mida omanik ei viitsi välja juurida. Põhiline on see, et Dessi kardab meeletult võõraid ja väljendab seda urisemise ja haukumisega + ta kõrvakuulmine ei ole alati väga priima (mitte et ta kõrvadel midagi viga oleks, vaid ta lihtsalt ei taha kuulata)
Jõudsime siis Männikule, kuhu tuli veel meie tuttavaid. Remmi pidi väga palju kordi pulka päästma, sest kõigi meelest on see jube lõbus, kui koer veest pulka toob :D Dessi aga lõbustas end teiste peale mölisemisega, aga lõpuks ta harjus õnneks ära.


Koerad said siis jahutust ja ujumist ning 19:41 sättisime end taas rongi peale, et tagasi koju sõita. Seekord oli rongis rohkem rahvast, seega istusime ühe tuttava juurde. Ja Dessi oli taas ülimalt vapper. Kokku katsus teda rongis 3 inimest(1 mees ja piletimüüja lihtsalt mööda minnes hakkasid sasima- ju siis on arusaam, et mida väiksem koer, seda sõbralikum, kuigi tegelikult neist kahest on sõbralikum siiski Remmi) ja Dessi ei põgenenud kuskile ega näidanud kihvaotsagi- väga tubli tema puhul. Ühel hetkel tuli mul peale spontaansuse hoog ja seega otsustasime maha minna Hagudis, mis on otse minnes Raplast kuskil 6 km eemal(aga meie muidugi põiklesime ühele poole ja teisele poole, tehes selle tee palju pikemaks). Hagudis just seetõttu, et varem mul seda mõtet ei tulnud ja jäänud oligi vaid Hagudi ja Rapla.
Läksime poodi, seejärel jalutasime mõisa juurde ja nautisime ilusat ilma ja kaunist Eestimaad.

Suure tee juurde tagasi jõudes kutsusin Remmile auto järele, et ma temaga kõnniteeta tee ääres jalutama ei peaks. Dessi jätsime endaga. Vaikselt seadsime sammud Rapla poole, avastades uusi väikeseid teid. Ühes kohas nägime taamal mingeid loomi hullamas. Mõtlesime, kas need on kassid või oravad. Tundusid ikka (paksude) oravate moodi, kohevate sabadega. Siis zoomisime fotokaga sisse, tegime pildi ja nägime, et need on hoopis titekad suitsiid-rebased, kes teel mängivad, kuigi autod mööda sõidavad. Jalutasime lähemale, lootuses neid paremini näha, aga nad läksid metsa. Loodetavasti oli siis meist abi, muidu oleks nad võib-olla oma lõbusa lapsepõlve rataste all lõpetanud.
Dessi oli selle aja peale nii ära väsinud, et vahtis kogu aeg ootusärevate silmadega otsa ja seetõttu me Liisuga siis pidime teda vahepeal süles tassima. Lõpuks jõudsime Allu, mis on Raplast mingi 3 km ja tegime seal väikse puhkuse ja seejärel hakkasime Raplasse jalutama. Tee peal tegime veel pika pausi, kui me ühte "looma"(vist oli mingi põõsas) uurisime ja koju jõudsin pool 2 öösel :D

Ja ma olen juba mitu nädalat Remmilt nii palju karvu ära kamminud, et ta peaks juba täitsa roosa(karvutu) olema.

Remmi ja preili D

Sellised tited mul siis praegu kantseldada: