Suvitame

Seoses soojade ilmade äkilise saabumisega oleme meie korduvalt mere ääres käinud. Remmi arvab, et kuna meri on lahti, on rannahooaeg avatud. Mina siiski olen veel kaldale jäänud.
Remmi sai endale ka uue palli(ma küll ei mäleta, kuhu ma selle nüüdseks pannud olen :D), mis talle väga meeldib. Muidu ta pole eriti mänguasjade tassija, aga sellega küll nii poseerib kui käib ka puu otsas.
Agilitys on ta jätkuvalt tubli, aga kui treener midagi Remmiga ette näitab, siis on ikka näha küll, kui suureks takistuseks on koba koerajuht, sest endiselt tekib enamik vigu tänu minule :D

Käisime seekord uues kohas vaktsineerimas, aga Remmi sai ikka kohe aru, et see mingi kahtlane koht. Kaalusin ta ära ja siis arst vaatas ta üle- südant kuulates ütles, et see on vapper tugev koerasüda. Ma kujutan ette, et see vapper süda käis marukiiresti, sest Remmi kartis nii tohutult seal arsti juures. Kaalub ta nüüd 27,8 kg :) Ametlikult suur koer seega. Kuni u. 4nda eluaastani oli ta kogu aeg 25 ehk siis keskmise-suure piiril :D

Tartu Match Show 02.04

Eile toimus siis Tartus Match Show. Remmi osales ülepõlve koerte klassis ja esmalt sai sealt punase lindi. Seejärel oli päris pikalt ootamist, mis tavaliselt tähendab, et R väsib sellises melus ära, mis omakorda tähendab, et ta ei viitsi enam hiljem ringis olla. Seekord aga sedasi õnneks ei läinud. Kui taas ringi läksime (punaste ülepõlve koerte valik), siis õnneks Remmi hoidis ilusasti kontakti ja niheles minimaalselt. Kui meid nelja esimese sekka valiti, siis minu jaoks oli juba päev korras :) Siis valiti neljas, kolmas ja järelejäänud kaks paari(sh. mina&Remmi) pidid veel ringi jooksma, siis ütles kohtunik, et üks koer jookseb ka esimesele kohale ja selleks osutus minu tibu. Kohtunik ütles, et hästi hää kontakt ja see oli valiku tegemisel üks väga olulisi faktoreid.
No selleks ajaks olin mina juba üliõnnelik, aga siis ootas meid veel Best In Show-le minek. Kaheksast BIS-i koerast pandi kõik järjestusse. Natuke juba rohkem nihelev loom otsa vahtimas, ootasin siis, kuidas numbrid aina rohkem ühele lähenesid ja lõpuks oli meid vaid kaks- Remmi ja tiffi kutsikas. Teiseks kuulutati kutsikas, seega R saavutas esmakordselt BIS esikoha :) Kuulsin veel kohtunikke ütlemas, et esikoht läks küll kümnesse.
Ma olin nii positiivselt üllatunud, et ei suutnud eriti midagi mõelda ja selle mittemõtlemise käigus kaotasin ka meie näituserihma. Well, ehk tuleb välja. Auhinnad on ka väga ägedad ja üldse oli niiii tore!! Koju jõudes etendas koer terve õhtu ja öö etüüdi koeranahksest vaibast.