Oli see ju alles mõned päevad tagasi, kui keegi meil elutoas terve kausitäie piparkooke ära sõi. Mina(Remmi) ütlesin, et ju need ikka päkapikud olid. Sellised punased tegelased, kes öösiti mööda korterit ringi hiilivad tõotavad halba!
Täna aga olid nad hoopis häbematud- askeldasid taas päise päeva ajal meie uste kallal. See juhtus siis sedasi:
Olin mina rahulikult oma toas, kui nii Heleni tuppa viiv kui ka esikusse viiv uks olid lukus. Heleni toa ukse riiv on aga minu toa pool ning kuna ma olen omandanud usteavamise kõrgeima taseme, siis ei ole see minu jaoks probleemiks. Molutasin siis natuke Heleni toas, kui tuli uus idee- miks jääda siis, miks mitte minna veel edasi??
Heleni toast viib uks Riinu töötuppa, ukse ees on küll mitmeid asju, aga nagu ma ütlesin- tegu on siiski professionaaliga. Avasin siis oskuslikult ka Riinu toa ukse ning ei olnud ikka veel rahul. Seekord oli aga ülesanne veel keerulisem, nimelt tavalise lingi asemel oli tegu keeratava uksenupuga. Pusisin mis ma pusisin, aga hakkama sain :)
Lõpuks avasin veel esiku-köögi vahelise ukse ja läksin kööki ka.
Inimesed pärast avastasid avatud uksed ja väikesed hamba- ning küünetäkked uksenupul, kuid mina süüdistasin taaskord häbematuid päkapikke-
esmaspäev, 15. detsember 2008
kolmapäev, 3. detsember 2008
03.12.2008
Eile oli siis see kuupäev, mil Remmi sai 2a. 11kuud!! Uskumatu- minu jaoks on ta alles kutsikas, aga tegelikult juba peagi on vanuseks 3. 3-aastased koerad peaks vist üldiselt täiskasvanud olema, ka aeglasema arenguga koerad. Remmi arvab küll vist, et ta on alles 1-aastane mölluvend :P Olgu, 1-aastase pubena oli ta tegelikult ikka hullem kui praegu. Praegu on ta peaaegu et väga tubli, lihtsalt noorusliku ellusuhtumisega :)
Täna käisime jälle agility-s. Remmi on ainuke totuke, kes seal maad kaevab või maitsvaid hobusešokolaade maneeži mulla seest otsib :) Remmi on agility-s väga paljutõotav- meie koostöö pole veel täiuslik(ok tunnistan, enamasti ikka minu vead), aga ma näen, milleks ta on suuteline. Küll me veel õpime teineteist poolelt sõnalt mõistma ja need kiirused, mida ta suudab arendada, on minu meelest küll võrratud. Nüüd veel peame lihvima tehnilist külge ning püsivust harjutama ja on juba viimane aeg enda AG- karjääri alustada ;)
Täna käisime jälle agility-s. Remmi on ainuke totuke, kes seal maad kaevab või maitsvaid hobusešokolaade maneeži mulla seest otsib :) Remmi on agility-s väga paljutõotav- meie koostöö pole veel täiuslik(ok tunnistan, enamasti ikka minu vead), aga ma näen, milleks ta on suuteline. Küll me veel õpime teineteist poolelt sõnalt mõistma ja need kiirused, mida ta suudab arendada, on minu meelest küll võrratud. Nüüd veel peame lihvima tehnilist külge ning püsivust harjutama ja on juba viimane aeg enda AG- karjääri alustada ;)
pühapäev, 30. november 2008
30.11.08
Alustame siis. Selle blogi peategelaseks on segavereline 02.01.06 sündinud(ehk siis hetkeseisuga peagi 3-aastaseks saav) koer-noorhärra Remmi.
Temast võiks rääkima jäädagi, kuid lühidalt öeldes on ta aktiivne, mänguhimuline ning alati valmis pättuseid korda saatma.
Jah, tema enamike tegemistega on seotud veel üks isik, kelleks olen siis mina.
Temast võiks rääkima jäädagi, kuid lühidalt öeldes on ta aktiivne, mänguhimuline ning alati valmis pättuseid korda saatma.
Jah, tema enamike tegemistega on seotud veel üks isik, kelleks olen siis mina.
Tellimine:
Postitused (Atom)