Kevadkoerus 2012

Tänane Koerus toimus Sütiste parkmetsas. Sinnaminek oli küll üsna pingeline, sest päeva alustuseks tuli meile kallale suur lahtine koer ning sellele järgnesid pikad bussisõidud, aga kohalejõudes oli tuju jälle hea. Ilm oli õnneks ilus tellitud, nii et ma viskasin kohe talvevammused maha ja jäin meie järge ootama. Kuna distantsid olid väikesed, siis otsustasin rohkem tunde järgi minna ja mitte ülemäära mõtlema hakata. Alustuseks viis see otsus mu muidugi valesse kohta - ronisin suurest künkast üles, avastasin, et olen vales kohas ja seega ronisin alla tagasi ning sain punkti kätte. Sellele järgnes uus ronimine ja valisin selleks veel eriti järsu koha :D Aga saime sellegagi hakkama. Teine punkt oli ülesandega. Seal pidi võtma paberilipiku, millel olevale arvutustehtele vastus tuli anda ning seejärel pidi koer kolme puujuurika alt läbi pugema, millega Remmi üsna hästi hakkama sai, välja arvatud üks väike segadushetk, kui ta arvas, et avaus tuleks hoopis suuremaks kaevata :P Edasi õnneks väga suuri viperusi punktide leidmisel ei tekkinud. Järgmises lisaülesandes pidime trepi käsipuu pulkade vahelt vastastikku slaalomit tegema. Järgmises punktis pidi koer lindiga märgistatud alas tegema ringi ilma lintidele astumata ning inimene pidi kaugemalt lintide tagant juhtima. Alguses kalpsas Remmi rõõmujoovastuses suvaliselt üle lintide, ent teisel katsel saime rohke lamakäsklusega ülesande sooritatud. Järgmine vahepunkt oli puu otsas, kuhu Remmi ka tahtis tulla, ent ronisin siiski ise sinna. Sellele järgnes ülesanne, kus tuli arvata, millise topsi all on maius, mille Remmi, kes isegi mõnikord oma nina kasutada oskab, üsna kiirelt üles leidis. Järgmises punktis pidin ütlema, millist mänguasja kolmest võimalikust mänguasjast koer tooma läheb ja seejärel pidi koer selle tähistatud ruudust ära tooma. Remmi oli selleks hetkeks üsna tüdinenud ja ei tahtnud alguses sugugi vedu võtta, ent lõpuks ta selle piiksuva kana ikka ära tõi. Sellel ülesandel oli ka alternatiivvariant, ent kuna see näis nii ulmeline, siis otsustasin ikkagi toomise kasuks. Eelviimases ülesandes pidime mõlemad läbi tunneli ronima, nii et alustasime liikumist eri tunneli otsadest ning tulime vastavalt vastasaukudest välja. Oli näha, et Remmi mu veidrast käitumisest natuke hämmingusse sattus, ent muidu polnud probleemi. Viimasena pidi koer kile peal pihvidega taldrikute vahel slaalomit tegema ilma pihve ära söömata. Selles ülesandes pidime paraku iginäljale alla vanduma. Kui Remm juba hunniku pihve pintslisse oli pistnud ja lõpetamise märke ikka ei näidanud, siis otsustasin loobuda ja lippasime hoopis finišisse. Kokku tuli meie aeg 01:02, millest 10 minutit on karistusminutid sooritamata jäetud ülesande eest, ning platseerusime 11. kohale 16st. Seekord saime aga autasustamisest sellegipoolest osa - saime nimelt oma pikaajalise osavõtmise (seekord oli meie 10. Koerus) eest auhinnaks vahva kruusi :) Kui nüüd järele mõelda, siis on selle ajaga nii mõndagi muutnud - oma esimestel Koerustel pidime palju rohkem ülesandeid tegemata jätma ning eksisime mõnikord ikka päris põhjalikult ära, kuid nüüd saab Remmi enamike ülesannetega hakkama täiesti vabalt või kerge veenmise tulemusel... mina aga eksin ikka samamoodi, selles vallas pole midagi muutunud :D

Helen Vaheri pilt

Meie vahepealne elu on olnud vaikne ja rahulik, nii et polegi siia kirjutamiseks vajadust näinud. Lisan aga paar pilti:

Momendil on meil taaskord kolimine käsil - kolime tagasi Mõiku, kus peni jaoks aed, kus joosta ja üldse on see veidi rahulikum kant. Minu kolimiselevus, mis mul tavaliselt ikka kolimisele eelnenud on, on nüüdseks kadunud ja olen sellest asjade ringi tirimisest juba tüdinenud :D Kuulekus on meil jälle soiku jäänud. Kuna ma nädalavahetustel Tallinnas pole, siis lõpetasime kuulekusetrennis käimise, kuigi juba nendest mõnest käidud korrast nii palju kasu oli. Väga palju pole ise ka jõudnud teha, kuid kui mul koolis rahulikumaks läheb, siis püüame end ikka kokku võtta. Algavat matsuka ja muude vahvate ürituste hooaega ootame meelsasti. Eks kui üritused pihta hakkavad, siis hakkan jälle ka neilt saadud emotisioone siia tihemini kirja panema.

Back to basics

Remmi nädalavahetus oli tavapärasest tegusam. Kõigepealt laupäeval sai ta jälle Daitoga mängida. Hommikul tundus, et väga hea ilm tuleb, päike paistis ja väga mõnus tundus. Selleks ajaks, kui me õue jõudsime, oli muidugi vihma jõudnud sadama hakata. Bussile minnes jäime ka kõige hullema vihma alla. Õnneks vähemalt tuul oli väiksem kui eelmisel päeval(käisime reedel ka korra rannas, kuid pöörasime kohe otsa ringi, kuna tuul oli võimatu), nii et mere ääres oli mõnusam olla. Seal siis said koerad joosta ja teineteist kiusata. Täpsemalt olime Pirita rannas, mis rannahooajal on koertele no-go, aga praegu enam mitte. Seal oli päris palju ruumi ja inimesi liikus ka võrdlemisi vähe, nii et vahelduseks väga tore koht, kuhu minna.

Hiljuti tuli mul idee kuskile kuulekuse trenni jälle minna. Trennis käisime ju viimati aastaid tagasi.
Niisiis ärkasime täna pühapäeva kohta ebainimlikult vara (kuigi üks trenn on seal veel varem, nii et vaesekesed, kes seal käivad :D) ja võtsime ette pika tee Nõmmele.
Peale meie oli veel 3 koera, aga kõik olid võrdlemisi eraldi. Ma arvasin, et Remmi läheb uuest olukorrast ärevusse ja ei keskendu, kuid eksisin. Ta oli väga koostöövalmis. Eesmärgiks on meil siis minna tagasi algusesse ehk väikeste sammude kaupa tema energiat tõsta (eelkõige kõrvalkäigul) ja kõrvalkäigu kontaki parandada. Kõik KK1 elemendid on tal tegelikult ju selged(va. aport, kus ma pean talle eraldi "istu" käsu ütlema, et ta ise mu kõrvalt minema ei paneks), kuid just sellisest rõõmsameelsusest jääb vajaka :P Seda just "tüütutes" rahulikes elementides a la kõrvalkõnd, istuma jäämine, jms. Kohale saatmist, juurdetulekut, tõket - neid asju, kus saab korralikult joosta, teeb ta ülima rõõmuga. Eks ole näha, kas need rahulikumad elemendid ka meeldima hakkavad.
Aga trennist siis ka - tegelesimegi siis selle kõrvalkõnniga, siis tegime istuma, lamama jäämist, kohalesaatmist, püsilamamist. Püsilamamise sooritas ta ülihästi, sest segajaid oli ikka päris palju. Kõigepealt kõndis treener tema ümber paar ringi, siis jalutas temast mööda mingi juhuslik mööduja, siis sõitis üsna lähedalt auto mööda ja siis käis veel hüppas ta ümber üks vares - oli lõpuks u meetrijagu seljataga ja ma arvasin, et pean Remmit juba päästa minema, aga siis keksis vares ikka kaugemale. Ja kõige selle juures ei muutnud Remmi hetkekski oma asendit ega tahtnud kuskile minna. Vaatas ringi küll, kuid seda ka võrdlemisi vähe. Lõpetuseks tegime veel tõket, aga selleks ajaks oli Remmi juba üsna väsinud, nii et me ei teinud täiselementi, vaid lihtsustatud versiooni :P
Mul oli igatahes väga fun ja Remmil vist isegi ka - silmad küll särasid ja tundus rõõmus :)

Illustratsiooniks üks vanem (oktoobrist) pildike:

29.10 IPSONi m/a võistlus

Niisiis, kuna me sel aastal veel ühelgi kuulekuse üritusel pole käinud, otsustasime IPSONi noorkoerte võistlusele osalema minna. Regasime edasijõudnute klassi (mis on ikka võrdlemisi lihtsustatud versioon).
Mõeldud-tehtud. Kõigepealt ei leidnud ma muidugi IPSONi platsi üles, kell oli juba kahtlaselt palju ja ma hakkasin kergelt paanikasse minema. Siis jõudsin aga õnneks kohale ja meie klassini oli isegi veel tükk aega.
Meie klassis oli kokku 5 koera. Esimeseks ülesandeks oli püsilamamine ja kohtunik otsustas kõik koerad korraga lamama panna. Remmi oli marutubli, ei nuuskinud, vaatas väga vähe ringi ja oli ilusas asendis. Ma hoidsin terve minuti hinge kinni hirmust, aga läks väga kenasti :P
Siis ootasime oma järjekorda. Kui meie kord lõpuks algas, siis läks asi kahtlaseks :D
1) Juurdepääsetavus ja hammaste näitamine: Remmi oli algasendi ära unustanud, siis ma pidin veel istu käskluse andma ja kaotasin lisakäskluse tõttu punkte. Kohtunik surus kätt ka ja Remmi isegi ei hüpanud üles musitama, nagu tavaliselt.
2) Kõrvalkõnd rihmaga: täiesti ulmeliselt ebaõnnestunud. Tavaliselt ma teen ju ilma rihmata ja mitte mingit probleemi pole. Seekord tegime rihmaga ja ta hoidis liiga kaugele, tõmbas rihma pingesse, ei hoidnud kontakti. Ju siis peab rohkem võistlustel käima, et ta võistlusolukorras ka suudaks keskenduda.
3) Istuma jäämine: Jäi viltuselt istuma ja kohtunik märkis ära, et ta oli ka aeglane.
4) Lamama jäämine: "Ilus, aga aeglane veidi, kerge kehakeel". Kehakeele kohta ma ei oska öelda, küllap see midagi automaatset oli. Peab siis üritama seda vältida :P
5) Juurdetulek: "Hea kiirus, algus veidi konarlik." See vist jälle see, et Remmi otsustas algasendit vihata ja mitte võtta :) Aga juurde tuli ilusa lippamisega + eest kõrvale tuli ka väga korrektselt.
6) Tõke - max. punktid + ilus kiirus ja sooritus.
7) Kohale saatmine- max. punktid + ka kena.
8) Püsilama - max. punktid
9) Üldmulje - uimasuse eest pooled punktid lännu :P

Ühesõnaga jah... Mõnda harjutust ta otsustas vihata, teisi (mis rohkem jooksmist sisaldasid) tegi väga meelsasti. Ma olin üsna leppinud, et läks siis aia taha, aga üllatuslikul kombel suutsime isegi 3. kohale platseeruda :)

Natuke kuulekusejuttu

Tegime täna veidi kuulekuse trenni (polegi ammu selle jaoks aega leidnud). Väga tupli loom on. Kõrvalkäigul silmsidet endiselt küll praktiliselt ei ole, aga jälgib ta mu liikumist väga hästi. Enamasti ma teen ilma rihmata kõrvalkäiku ja sellega pole mingit probleemi, kuskile ta ei kao. Siis tegin veel istu, lama, kohalesaatmist jne. Kõik ilus. Kuigi kohale minnes lamab ta koti juurde lösakile(mitte viisakat moodi), on nii alati teinud ja ma pole ka parandanud. Aga tühja sellega, õpime ju enda jaoks mitte võistluste jaoks :P
Toomist pole me tükk aega teinud ja täna tegime palliga. Ta tõi ülimalt hästi - väga kiirelt ja rõõmsalt. Tea, kas talle pall meeldib või aitas see, et pikk vahe oli sees. Palliga aga see jama, et võistlustele seda võtta ei saaks - see ju jääbki veerema :D
Näitusetrenni tegin ka ja muidugi hoiab suurepärast kontakti ja vahepeal suudab end ise ka seisma sättida. Aga sellist ilusat esinemist näitab ta ainult mulle paraku :D

Kõrvik

Me nüüd jälle päälinlased oma igavas rutiinis. Aga mõningaid pilte üle pika aja siis:

"He went that <- way"

Oh Remmi, you're so silly :D

Ei oskakski kohe meeldivamat magamispaika otsida :)