02.07 suvitamine

Juba talvel rongiga sõites mõtlesime me sõbranna Liisuga, et võiks soojemal ajal Männikule sõita ja seal karjääri juures jalutada. Eile siis lõpuks võtsime end kokku ja otsustasime selle tripi ära teha. Ma võtsin Remmi, möödaminnes haarasime kaasa ka Dessi, varustasime end poes vajaliku kraamiga ja jalutasime 16:35-ks rongijaama. Dessi sõitis rongiga esmakordselt ja peab ütlema, et ta käitumine oli absoluutselt laitmatu(kui märkmata jääda fakt, et ta Liisu süles värisedes riided pisut sopaseks tegi). Dessis on potentsiaali olla väga hea ja vaikne koer, kuid kahjuks on tal paar suurt kiiksu, mida omanik ei viitsi välja juurida. Põhiline on see, et Dessi kardab meeletult võõraid ja väljendab seda urisemise ja haukumisega + ta kõrvakuulmine ei ole alati väga priima (mitte et ta kõrvadel midagi viga oleks, vaid ta lihtsalt ei taha kuulata)
Jõudsime siis Männikule, kuhu tuli veel meie tuttavaid. Remmi pidi väga palju kordi pulka päästma, sest kõigi meelest on see jube lõbus, kui koer veest pulka toob :D Dessi aga lõbustas end teiste peale mölisemisega, aga lõpuks ta harjus õnneks ära.


Koerad said siis jahutust ja ujumist ning 19:41 sättisime end taas rongi peale, et tagasi koju sõita. Seekord oli rongis rohkem rahvast, seega istusime ühe tuttava juurde. Ja Dessi oli taas ülimalt vapper. Kokku katsus teda rongis 3 inimest(1 mees ja piletimüüja lihtsalt mööda minnes hakkasid sasima- ju siis on arusaam, et mida väiksem koer, seda sõbralikum, kuigi tegelikult neist kahest on sõbralikum siiski Remmi) ja Dessi ei põgenenud kuskile ega näidanud kihvaotsagi- väga tubli tema puhul. Ühel hetkel tuli mul peale spontaansuse hoog ja seega otsustasime maha minna Hagudis, mis on otse minnes Raplast kuskil 6 km eemal(aga meie muidugi põiklesime ühele poole ja teisele poole, tehes selle tee palju pikemaks). Hagudis just seetõttu, et varem mul seda mõtet ei tulnud ja jäänud oligi vaid Hagudi ja Rapla.
Läksime poodi, seejärel jalutasime mõisa juurde ja nautisime ilusat ilma ja kaunist Eestimaad.

Suure tee juurde tagasi jõudes kutsusin Remmile auto järele, et ma temaga kõnniteeta tee ääres jalutama ei peaks. Dessi jätsime endaga. Vaikselt seadsime sammud Rapla poole, avastades uusi väikeseid teid. Ühes kohas nägime taamal mingeid loomi hullamas. Mõtlesime, kas need on kassid või oravad. Tundusid ikka (paksude) oravate moodi, kohevate sabadega. Siis zoomisime fotokaga sisse, tegime pildi ja nägime, et need on hoopis titekad suitsiid-rebased, kes teel mängivad, kuigi autod mööda sõidavad. Jalutasime lähemale, lootuses neid paremini näha, aga nad läksid metsa. Loodetavasti oli siis meist abi, muidu oleks nad võib-olla oma lõbusa lapsepõlve rataste all lõpetanud.
Dessi oli selle aja peale nii ära väsinud, et vahtis kogu aeg ootusärevate silmadega otsa ja seetõttu me Liisuga siis pidime teda vahepeal süles tassima. Lõpuks jõudsime Allu, mis on Raplast mingi 3 km ja tegime seal väikse puhkuse ja seejärel hakkasime Raplasse jalutama. Tee peal tegime veel pika pausi, kui me ühte "looma"(vist oli mingi põõsas) uurisime ja koju jõudsin pool 2 öösel :D

Ja ma olen juba mitu nädalat Remmilt nii palju karvu ära kamminud, et ta peaks juba täitsa roosa(karvutu) olema.