Mul on mingi needus, et ma jõuan AG-sse alati kas liiga vara või liiga hilja. Seekord(esmaspäeval) jõudsin u. 15 min liiga vara. Uks oli lukus(tavaliselt on enne meid ka trenn) ja mul telefoni kaasas polnud, seega kartsin, et kordub tänane kooliminekuolukord(läksin kooli ja seal taipasin, et tund jääb ära), aga õnneks treener ja trennikaaslane ikkagi tulid.
Remmi oli alguses hästi hüplev ja energiat täis, seega tegime natuke slaalomit, mis tuli kiiresti ja ilusasti. Üritame talle kiirust juurde saada ja treenime seda, et ma saaks temast ette minna, ilma et ta hakkaks pulki vahele jätma. Natuke juba saan ka :)
Siis tegime veel pikkushüpet, pealejooksu, valssimist jms. Ma olen viimasel ajal palju kontaktpindadega jännanud(ja Remmi saab iga kord nämmat, mis tegi poomist ja A-st lemmikud elemendid), seega ühes kohas pidime me väga pikalt proovima ja katsetama, et tüüp tunneli asemel A-le ei jookseks, sest ta igal võimalikul ja ka mittevõimalikul juhul üritas sinna pressida :D
Tegime ka slaalomisse sisenemist erinevate nurkade alt. Kaks nurka tulid ideaalselt, ühe puhul isegi imestasin, sest ta pidi täiesti teisele poole slalli minema, et õigesti kohast sisse minna. Kolmas ei tulnud alguses välja. Kuna ta ise õigesti ei läinud, pidin ma siis teda suunama, aga mu jalad ei näidanud õigesse kohta lihtsalt :D Lõpuks siiski saime hakkama ja ülejäänud slaalom tuli vigadeta. Lõpetuseks harjutasime veel kiike- algul kiik üksi ja pärast okser-kott-kiik, et kiirust ka saaks. Kiike ta natsa kardab ikkagi, aga kui treener seda aeglaselt alla lasi ja täitsa lõpus ikkagi selle otsa lasi maha kukkuda, nii et väike pauk ka tuleks, siis seda häält R vähemasti ei kartnud. Nooo harjutame veel ja lõpuks on ehk kiik ka sama lemmik kui poom ja A :D
Eelmisel pühapäeval sattusin juhuslikult Raplas kuulekuse trennile peale ja tuli siis geniaalne idee, et seekord võiks ka trenni minna. Nagunii ma enamik nädalavahetusi Raplas, seega niikaua kuni trenn pole nädala sisse lükatud(valgemal ajal tavaliselt on), saame me käia. Edasijõudnute gruppi on väga palju koeri tekkinud, enamik Remmile võõrad, seega ta oli üsna hajevil. Alustasime sellest, et koer tuleks kõrvalasendist ette istuma. Praegu tuleb mulle meelde, et kunagi ma seda "ette" käsklusega isegi õpetasin.. loomulikult ei meenunud see trennis, nii et seal ütlesin "siia" ja pidin Remmit aitama.
Hästi palju tegime lamamist, sest treener lasi päris palju 1-2 kaupa keskel erinevaid ülesanded teha. Kohalesaatmine ei olnud Remmil väga hea, sest ta kartis ühte saklast, kelle lähedal meie kott oli. Algul ta ei julenud kotinigi minna, lamas lihtsalt mingi 3m enne koti maha. Panin siis koti veidi eemale ja proovisin uuesti ning ta tegi kõik nii nagu peab, aga kahjuks aeglaselt. Siis tegime veel eseme hoidmist ja toomist. Mõnel korral jooksis Remm hantli juurde, aga ei võtnud. Andsin siis talle lihtsalt selle hoida ja lasin siia tulla ning kõrval käia. Seda tegi ilusti. Ühe korra tõi maha visates ka ilusti, ei võtnud sellest nupsust kinni nagu ta kipub tegema, vaid ilusasti keskelt. Selles mõttes on hantliga parem kui mänguasjaga, et mänguasja ta nätsutab nii palju. Siis pidime veel nõudma kõrvalkäigul otsavaatamist, mis tähendas enamike jaoks kasvõi ühe sammu kaupa liikumist. Ma Remmiga olen teinud käes maiusega, nii et tal pea püsti küll, kuid ta ei vaata päris otsa, seega see oli natuke harjumatu küll tema jaoks. Kui ma maiuse endale huulte vahele panin, siis saime lõpuks isegi päris pikalt siiski käia. Lõpus tegime veel teiste koerte vahelt sinkavinka käimist ja Remmi, vana kakupunn, oli ideaalne!! Kui me kõndisime teiste vahelt, siis veits tahtis mõnda looma nuuskida, aga väikse mõjutuse peale kohe jalutas edasi. Ning kui teised nina eest läbi käisid, siis ta ei liigutanud ka mitte. Isegi siis kui 2 suurt isast, kellega nad kunagi ikka vastastikku uriseda on tahtnud, mööda kõndisid. Nii tubli tips mul :) Millalgi tahame kindlasti veel minna ja loodetavasti siis ta ka kohe rohkem keskendunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar