Kuulekusvõistlus 11.12

Täna lõpetasime enda kuulekuse võistlusaasta A-Koera mitteametlikul võistlusel ja nagu ikka, edasijõudnute klassis. Kokku oli meie klassis 3 koera(see kuidagi eriti ebapopulaarne võistlusklass :D)

Siin siis punktid ja kohtuniku märkused.
1. Raporteerimine + hambad - 10/10
2. Kõnd rihmaga - 17/20 (kontakt puudub, hoiab kohta (?), pöörded võiks olla tihedamad, rihmast mõjutused)
3. Istuma jäämine - 9/10 (istub viltu)
4. Lamama jäämine + juurdetulek - 13/15 (Ei tule ette, asend veidi viltu, tulla võiks kiiremini)
5. Tõke - 9/10 (puhas hüpe, rihmatõmme)
6. Kohale saatmine - 14/15 (algasendil probleem, ees veidi viltu, kiire kohaleminek)
7. Lamamine 1 minut - 9/10 (üks lisakäsk kõrvale tulekuks)
8. Üldmulje - 9/10 (algasendiga probleem, võiks olla rõõmsam)

Kokku: 90p, hinne "väga hea", koht I :)

Püsivad probleemid on algasendi võtmisel(kas tuleb aeglaselt või viltu) ja kontaktipuudus kõrvalkõnnil, kuigi see niigi hulk maad paranenud, üllatav(harvaesinev) viga oli juurdetulekul kohe kõrvale minemine. Ei oskagi kohe rohkem miskit kommenteerida, kokkuvõttes jäin kindlasti rahule. Ta suudaks küll veel parematki, aga niigi on toimunud suur areng ja enda iseloomu kohta on ta väga tubli. Ega kuulekus ausalt öelda ta lemmikala ei ole (sellega kaotamegi üldmuljes.. kuts võiks rõõmsam olla :D), aga ta siiski teeb ja areneb.


Remmi 2010. kuulekuse ja match show-de auhinnad on sel pildil, puudu ainult tänane ilus karikas:

13.11 KK võistlus

Laupäeval toimus taas A-Koera korraldatud mitteametlik KK võistlus. Ega palju polegi rääkida, Remmi oli täitsa tubli. Mis minule eriti meeldis oli see, et kõrvalkäigul ei pidanud ma vist kordagi mõjutust(rihmatõmme vms) kasutama, st. ta ei läinud kuskile eemale kondama. Teiseks see, et ta siiakutsumisel(lamamajäämisel+toomisel) tuli ta ilusti ette, mitte kohe kõrvale, nagu ta eelmistel päevadel trenni tehes teha tahtis :D
Kõrvalkäigul kaotasime siiski 3 punkti, aga selle põhjustas hoopis see, et ma oma tobeda peaga unustasin mõnes kohas (piisavalt selgelt) käsklusi öelda. Veel toodi miinuspoolelt välja see, et ta istub viltu(sellega tegelemegi praegu) ja püsilamamisel ei jõudnud esimese korraga käsk kohale, seega 1 lisakäsk :P
Eraldi tõi kohtunik välja, et kohalesaatmine oli väga hea.
Ühesõnaga kokkuvõttes saime 96 punkti, seega hinde võrratu ja see tagas meile edasijõudnute klassi esikoha. Paraku oli konkurentsis veel vaid 1 koer, kuid tema sai ikka üle 10 punkti vähem, seega põhjust uhke olla on meil kindlasti :)
Õudselt tahaks varsti järgmisesse(võistlejad e. KK1 tase) klassi proovima minna, aga meie toomine on ikka täitsa 0 :( Suurepärased toomise õpetamise meetodid siia oodatud!!! :D

Remmi, AG ja koerteaed

Oktoobri eelviimase nädala esmaspäeval läksime siis esmakordselt üle pooleteise aasta agility trenni. Ja... ma ei osanud enam mitte midagi :D Kõik juhtimisvõtted ja asjad olin ära unustanud, aga nagu selgus tolle nädala laupäevasel A-koera mitteametlikul ag võistlusel, siis pole vahet, mida kõike ma mõtlen(käevahetused jne), võistlustel ma neid rakendada nagunii eriti ei saa :D
Sirje arvas kohe, et Meistri rajad jäävad Remmile raskeks(aga Mudilasse ei saanud, sest me oleme ametlikult võistelnud) ja nii oligi. Esimene rada oli nii hägune, et ma isegi ei mäleta, mis vead meil tulid, kokku saime igatahes 10KP rajavigadest ja mingi ajaveakese ka. Aga väga tore, et saime seal tulemuse, sest 12st koerast sai sel rajal tulemuse 4 koera ja selle raja arvestuses oli Remmil paremuselt 2. tulemus. Ühesõnaga mille üle mul on väga hea meel on püsivus!!! Ta püsis stardis, päriselt ka!! :D See teeb kohe edaspidi raja alustamise palju lihtsamaks. Ja siis ta oli ülimalt kiire. Ma ei jõudnud peaaegu üldse plaanitud valssimisi jms teha. Mulle tundus, et ma olin ainuke, kes niimoodi elu eest lidus, et koeraga sammu pidada :D Aga ajavead tulid sellegipoolest. Poomil ja kiigel nt kulus suhteliselt palju aega, aga ma ei tahtnud, et ta kontaktpinnaga vea teeks, nii et ei kiirustanud teda liialt.
Teisel rajal oli päris palju lõkse meie jaoks, nii et ma röökisin seal nagu segane vahepeal, aga valede takistuste juurest ma ta ära sain! :) Aga kahjuks tuli 3 tõrget, nii et ikkagi disklahv ja koondtulemuses kohe kukkusime 8ndale kohale. Aga nii vähe trenni saanud koer ei peagi kohe igasuguste A1-A3 koertega suutma rinda pista :D Ja ilm oli nii ilus, et pärast otsustasin jala koju minna, vahepeal tegin veel pilte ja nautisime päikest.



Ja oi, kuidas ma armastan koeraaedu!! :) Ühel pühapäeval oli mul mingi 100 asja vaja ära teha, seega otsustasin Remmiga koerteaeda minna Stromka metsa asemel. Nii pime oli ka juba, et metsa nagunii poleks julenud :D Muidu võiks seal aias natuke igav olla, aga meie õnneks oli kõrvalaias naine oma mopsipoisiga ja kutid said koos ringi joosta. Mops arvas, et ta on vähemalt sama suur nagu Remmi ja nii nende mäng klappis üsna hästi. Pärast olid koerad küll sopast täiesti nõretavad(vihmasadu, maas püherdamine, läbi lompide jooksmine), aga rahul ja see ongi põhiline. Ja mis siis, et ma pärast mudamölakat tükk aega rätikuga pidin nühkima, et taastuks originaalvärvus.






Mõne päeva pärast kolime Tallinna külje alla Mõiku :) Koeraaedu küll pole, aga seal on tore kanal, mille ääres jalutada ja oma aed ka :)

BIG Match Show

17. oktoobril toimus taaskord BIG Match Show. Kui sinna jõudsime oli Remmi selline väike ülbik, aga ühel hetkel tegin ma selgeks, mida ma sellest arvan, nii et edasi ta oli peaaegu ideaalne :) Vahepeal olime Dassu ja Pille vahetuses läheduses ja Remmil polnud Dassule miskit öelda :) Ringi läksime koos kuldne retriiver Bossega(BIGil on kõik ülepõlve koerad koos, seega peab võistlema tõukoertega), kellega me Raplas koos kuulekuses käisime. Seisime, jooksime ja lasime hambaid vaadata ning saime punase lindi ja kohtunik ütles veel, et Remmil on väga supper liikumine. Mõne aja pärast algas punase lindi ülepõlve koerte ring, Remmi oli juba natuke rohkem väsinud, aga oli ikkagi tubli- liikus enamvähem kenasti ja seisis ka hästi. Väga tore tunne oli saada edasi valituks, valiti mingi 8 koera vist, kelle hulgast Remmi valiti 3ndaks. Küsisin siis, kes edasi saab ja öeldi mulle, et 2 esimest. No olgu, väike rosetike juba saadud ja uhke tunne ikka. Aga väga lahe oli kuulda, et edasi saavad ikka esimesed 3, seega pidime peagi rinda pistma veel kahe punase lindi ülepõlve koera ja 3 punase lindi allapõlve koeraga. Selleks hetkeks oli Remmi juba väga väsinud, seisis kuidagi tuimemalt ja liikuda üldse eriti ei viitsinud, aga sellegipoolest tuli tulemuseks punase lindi koerte 4. koht!! :) Väga ilusa suure rohelise roseti saime ja lisaks veel vihmavarju, koeratoitu, tassi jms. Remmi näitamine nii, et ma seisan ta ees, on osutunud väga heaks valikuks. Varem kükitasin ma kõrval, et kohe saada jalgu sättida, aga siis oli ta nägu nii tuim. Nüüd ta enam eriti jalgadega ei siba ja vaatab mulle ilusasti otsa. Ja kindlasti osaliselt selle tulemusena läks selle aasta 5st matsukast, millel osalesime, 3l hästi või väga hästi :)

Paar pilti ka (autor: Lotta&CO)
Siin on siis Remmi pead puhkamas. Võrreldes keha mõõtmeid, kaela pikkust ja pea suurust, tundub nagu oleks mingi täitsa vale kaelkirjaku kael ja pisike pea keha otsa kruvitud :D


Ja siin me oleme enda 4ndal kohal. Remmi on väsinud, aga mina üritan väljendada mõlema rõõmu.

Heleni feiliblogi

Feil 1
Koerad puselevad mingi tennisepalli pärast. Ma võtan palli ära ja panen kotti. Viis sekundit hiljem Remmi närib midagi. Okei, kahtlane. Kangutan ta suu lahti ja võtan asja välja. Ja näe- see on minu statiivi jala küljest tulnud kummijublakas. Ilasem ja karvasem, kui peaks olema, aga õnneks ikkagi terve.

Feil 2
Olen kaval ja võtan banaani kooli kaasa. Ei viitsi seda koolis süüa ja toon selle koju tagasi. Võtan kotist välja ja avastan, et see on üsna lömastatud, st veidi katki ja on pruuniks läinud.

Feil 3
Organiseerin endale transpordi ARKi, et lõpuks load ära tuua. ARKi juures avastan, et ei võtnud kaasa piiratud juhilube, mille peab tagasi andma, et uued saada!!

Ja kooli ja sealt koju sõidan enamasti sellistel aegadel, kui liikvel on ainult pensionärid, kes siis kõik istmed ära hõivavad.

:)

411

Kuna ma ei suuda koolidest eemale hoida :), siis ma läksin 1. septembril ilusasti kooli. Olen ka võrrelnud enda jaoks ülikooli ja gümnaasiumi ja jõudnud järeldusele, et ülikool meeldib mulle vist ikka rohkem. Et meil aga nii suur kool on, siis on natuke keeruliseks ka tehtud, kõikidesse loengutesse peab ise regama ja ise jälgima, et kõik ikka korras oleks. Gümnaasiumist tulles üsna suur muudatus, aga loomulikult harjub sellega ära. Ja ideaalis saadaks Remmi ka oktoobrist taas kooli(so. agilitysse)

Koolid on meil aga Tallinnas ja kuna meie (mina 13 aastat ja Remmi kogu aeg) üldiselt Raplas elame, siis haarasime asjad kaasa ja seadsime sammud Tallinna poole. Korteri asukoht on suurepärane, asub üsna Stroomi ranna lähedal nimelt. Ja minu jaoks, kes ma põhimõtteliselt terve elu olen ahjuküttega majas/korteris elanud, on keskküte väga tervitatav. Kahjuks küll öösiti eriti magada ei saa, sest mõned tüübid otsustavad iga natukese aja tagant mängida, nii et maa müdiseb. Õnneks vähemalt enamasti vaiba peal, mitte parketil. Ja kui äratuskell ära käib, siis hakkab taas mängimine ja vahepeal tuleb keegi (enamasti Alfa) ja tõmbab hommiku puhul keelega üle näo :D Praegu magavad aga nii Alfa kui R nigu kukupaid :)

Väike õhtune stromkatsill:


Käisime Rapla promenaadi pikendusel jalutamas- väga kihvt oli seal, selline natuke metsik ja väga mõnus. Iga kord Raplas käies on seal jälle midagi uut. Esimene kord oli see promeka pikendus ära tehtud, teine kord mingi uus baar avatud jne :D



Ühesõnaga nädalavahetusiti oleme Raplas käinud. Eelmine kord tagasi linna tulles oli pühapäeva õhtu ehk siis rong oli nii täis, et ma seisin Remmiga üle tunni seal vahekohas uste juures. Mul oli veel mitu kotti ja lõpuks maha tulles pidin ma veel sõitma trammiga ja natuke käima jala, nii et lõpuks olin ma nii vihane(sest ma olin väsinud) :D Ja üldse, ma ei käi ühistranspordiga kokku- üks kord seisa terve rongisõidu aja püsti, teine kord mine maha ja käi jala edasi, sest tramm sõidab mingile autole otsa jne.

Reedel käisime Remmiga Tartus- mina mõnel Teadlaste Öö üritusel, nt. vaatasin Jupiteri ja tema kaaslasi teleskoobiga :) Ja Remmi ootas mind ilusasti ja vahepeal käisime jalutamas:



Seekord oli Raplas aga natuke keeruline, sest trepi alumine ots on välja lõhutud(oleks pidaud pilti tegema) ja siis peab pikema trepi osapeale saamiseks üles ronima mingi kivikamaka ja kapi peale astudes. R jaoks oli see aga väga jube, üles minna oli lihtsam, aga siis pidin ma ka teda enamik kordi toetama tagant. Alla ei tahtnud ta aga üldse tulla, virises üleval ukse juures, siis tuli natuke allapoole ja kui ma talle vastu läksin, et sülle võtta, pani ta täie vinega üles tagasi, ise ilmselt mõeldes: "DON'T TOUCH ME!!". Lõpuks suure julgustamise peale sai ta sealt ikka kuidagi alla hüpatud.

Käisime Rapla-sõbranti Dessiga ka jalutamas:



Septembri alguse Rapla(vald):


Suvine Aegna:

Pole ammu midagi kirjutanud, sest ma olin oma asjadega nii hõivatud, et Remmiga kuskil üritustel ei käinudki. Nüüd, kui mu enda asjad peaagu korda on saadud, otsustasin siis Sindi match showle minna. Keegi võiks mulle hästi palju bensiini kinkida, sest mulle nii meeldib autoga sõita, aga see selleks :D Läksime siis sinna ja Remmi oli alguses oma tavalises närvilisuses. Ringi minnes oli ta aga tubli- sattusime isasega koos ringi, kuid sellegipoolest oli ta kontaktne, jooksu ajal veidi vahtis küll teist. Saime punase lindi ja hiljem olime ringis koos Khrisiga, aga Remmi võlus vist enda liputava saba ja lustaka näoga kohtuniku ära :D BIS ringis pandi kõik kohtadele, meie platseerusime 5ndale kohale ja saime veidi nännigi. Kui 6. koht ära oli valitud, hakkas Remmi nihelema, näkitses ennast ja tegi muid rumalusi, samal ajal kui ülejäänud ilusti seisid :D Aga pole hullu, ta on niigi kõvasti arenenud võrreldes varasemaga :)

Pärast tegime Toris peatuse, tüüp sai veel ujuda ja joosta.


Andsin Remmile nüüd matsukalt saadud maiuse, kuivatatud linnujala, kätte. Ta vaatab mind "what the hell am I supposed to do with THAT???!" näoga :)