Komplimendid

Kui Remmi oli kutsikas, sai ta igaltpoolt kiitust ja kommentaare, kuid mida suuremaks sai koer, seda vähemaks jäi inimesi, kes koera kohta midagi öelda julgeks.
Kõige sagedamini kostub kommentaare väikelastelt, kuid need on tavaliselt midagi sellist: "Emme, näe, koer!" Tallinnas ringi liigeldes on võimalik kuulda ka "krasivaja sabaka". Näib, et eestlased on üldjuhul üsna häbelikud, välja arvatud lapsed ja purjus inimesed :D
Eile õnnestus Remmil ühelt alkoholilembeliselt naabrilt kompliment saada. Mina, sõbranna ja Remmi jalutasime tänaval, kui too mees seisma jäi ja teatas, et tema arvates on koer isegi ilusam kui tüdrukud. :D Noh, väga südamesse ei võtnud, eks see Remmi ole ikka ilus ka :D

Agility-koera uus trikk

Kuna meie praegu agility's ei käi(nuuks :( ) siis teeme Remmiga agility't nii kuidas võimalik. Trenniplatsil on meil nt slaalompulgad, nii et seal saab harjutada slaalomit, kui pole nii palju lund kui praegu(need ilmselt täitsa mattunud hetkel). Keerutamised- sik-sak- jalgade vahelt 8 tegemine on samuti igapäevased. Nüüd saab Remmi juba aru, et kui ma jala sirgelt õhku tõstan ja hopp ütlen, peab sellest üle hüppama ja nüüdseks on meie trikivaramus veel üks uus asi. Agility's võib seda võrrelda O-takistusega, st. Remmi hüppab läbi minu rõngaks seatud käte. Alguses ta hästi ei saanud aru, mida tegema peab ja veel praegugi jookseb vahel lihtsalt massiga sisse, aga taipama hakkas ta ikkagi üsna ruttu. Praegu võin juba käed üsna kõrgelegi panna, nii et ma pean ainult natukene kummardama. Vot, selliste asjadega tegeleme siis talveõhtutel :P

Sügis-talv 2009

Mõtlesin, et ei kirjuta, mis vahepeal toimunud on, aga natuke ikka võiks, sest mõningaid asju ikka juhtus ka.
Oktoobris käisime näiteks BIG Match Show-l. Olime siis täiskasvanud ülepõlve koerte klassis ja kohtunikuks oli Rein Kikerpill. Remmi, kes ikka stressi läheb sellistel suurtel üritustel, suutis õnneks niivõrd kohtunikule meeldida, et kõigepealt saavutas ülepõlve sinise lindi saanud koertest 2. koha ja hiljem kolme kohtuniku otsusel sai lõpuks kõikidest sinise lindi saanud ülepõlve ja allapõlve koertest auväärt 4. koha :)
Oktoobri lõpus oli ka Sügiskoerus, kus saime enda esimese auhinnalise koha- viskevõistluse teise koha ehk siis Remmi on hea vinkupüüdja.
Novembri alguses oli mäkkejooksuvõistlus Keilas, kus Remmi jooksis endale kätte 3. koha keskmiste koerte klassis.
Praegu pole tükk aega kuulekuses käinud- enne ma olin haige, siis nüüd on nii palju lund jms. Aga muidu läheb seal üsna ilusasti. Jonnakust ikka esineb- pole ime, kui pool trenni on ideaalne kuulekus ja teine pool siis mingi lollitushoog, aga tegeleme sellega :P Hästi rõõmus olen selle üle, et Remmi oskab juba natuke pulka hoida, mida ma ei uskunud, et ta kunagi tegema hakkab. Aga ehk saame kunagi toomisegi selgeks sedasi.
Üks asi on veel juhtunud, see küll 2010. aastal- Remmi on nüüd 4-aastane. Uskumatu :) Minu jaoks on ta ikka veel kutsikas.

Pildil sünnipäevalaps Remmi

Lumepäev

Pildil lume-Remm 07.01.10

Eestis on praegu väga palju lund. No ikka kohe nii palju, et 100 aasta lumerekord purustatud ja katused juba sisselangemisohus. Lisaks sellele siis lubatakse järgmiseks nädalaks õudset külma. Remmil aga pole lume vastu midagi. Eelistab küll praegu sissetallatud radu(sest muidu peab liikuma hüpates, et lume sisse mitte ära uppuda), aga jalutamata väikse lume pärast küll ei jäta.
Täna käisime lõbutsemas põllul. Mina ajasin 3 paari pükse jalga ja hakkasin samuti sumpama läbi lume, mis on põllul üle põlve juba. Remmi nelivedu on iseenesest päris efektiivne, saab ringi tuustitud küll, aga õnneks eelistab jääda minu lähedusse.
Vahepeal istusin maha ja mängisin Remmiga veel lumes ja talle nii meeldis :)
Pärast koju tulles võtsin kelgu ja lasin aias olevast hiiglaslikust(minust kõrgem) lumehangest alla. Remmi arvas, et see oli midagi väga kummalist ja jubedat nagu ta ikka kelgutamisest arvab. Hiljem hüppasin veel rõdult lumehange ja Remmi tuli kohe kontrollima, mida paganat ma ometi teen?! :D
Eks me siis naudime seda lund niikaua kui veel saab. Jalutades on hea- kiiresti saab üsna palju füüsilist koormust nii koer kui ka inimene(mina muidugi pärast mõningat lumes sumpamist juba seaks sammud tagasi :D)

Koer vs kass

Remmi sai eile hirmsa põntsu ego pihta, nimelt löödi kõikuma tema Kasside Hirmu staatus.
Käisime maal suvitamas ja õhtul panime ka grilli tööle. Grilli nägemine on aga signaaliks naabrikassile(ja teda jälitavale kassipojale): on aeg sööma minna.
Tuleb siis kass rahulikult meie poole ja on jõudnud juba keset aeda, kui Remmi teda märkab. Remmi siis ajab karvad turri ja kalpsab kahe sammuga turbokiirusel kassi juurde. Kiisupoeg hüppab põõsasse, aga vapper emakass jääb küür seljas, karv turris, paigale. See on Remmile üllatuseks ja seega tuleb ta meie juurde tagasi. Panen Remmi lamama ja mõtlen oodata, kuni kass ära läheb, aga kass seisab ikka paigal. Annan siis Remmile viineri ja vabastan käsklusest. Remmi hakkab ühe korra veel kassile lähenema, aga kutsumise peale tuleb kohe ära ja ülejäänud aja ignoreerib kassi. Pärast oli Remmi veel kuidagi mossis olemisega- ei tea, kas siis solvus, et kass suures hirmus minema ei plaganud :D
See oli üldse esimene kord, kui Remmi kassiga nii lähedalt kokku puutus ja õnneks Remmi kassi vastu muud agressiivsust peale turritamise välja ei näidanud.

11.08 Kuulekuse trenn

Siis kui mina tulin Vilsandilt ja Remmi käis Tallinnas suvitamas, tuli minul mõte üle pika aja(vist üle aasta umbes) minna kuulekuse trenni, kuna kuuldavasti olevat need pärast suvepuhkust taas pihta hakanud. Seda enam põhjust minna, et agility trenne praegu ei toimu(loodan aga, et agility ikka ka edasi läheb).
Oleme läinud üsna rooste ja mõned elemendid, mis varem täiuslikult sooritati, tehakse praegu sedasi linta-lonta- kui üldse. Varem aga olid meil suured probleemid keskendumise ja püsimisega ja siis olid meie trennid rohkem võitluste moodi- Remmi arvas, et võiks teiste koertega möliseda ja kui jäeti lamama, siis ikka võiks teisi torkima minna. Seega olid meie treeningtunnid väga kahjulikud minu närvirakukestele. Sellest ka aastane paus ja nn. kodusele treeningule üle minek. Aga mõeldud-tehtud ja taas trenni!
Läksime natuke varemgi kohale ja nägime kuidas noorukesed/algajad alles lõpetasid ja lõpus mängimagi lasti. Vaatamata sellele, et me Remmiga eemale läksime, tulid mõned uljad noorukid ikka Remmi juurde ka ja Remmi tegi enda tavalist rihma-otsas-olen-hirmus-kuri etteastet.
Edasijõudnutest oli täna kohal 3 koera= üks emane sakslane, isane sakslane Rommi, kellega oleme koos agilitys käinud ja kes Remmile väga meeltmööda ei ole, Remmi ise ja lisaks oli veel treeneri emane sakslane Derbi.
Trenn algas kenasti-sain Remmi mängule ja sikutasime natuke nööriga palli. Ja minu üllatuseks läks ilusasti ka muu osa- Rommiga riidles ka Remmi ainult ühe korra ja mitte ka väga hullult. Remmile kuulekus muidu väga vist ei meeldi, sest ei saa ju JOOSTA ja HÜPATA ja HULLATA, mida ta agilitys nii väga armastab. Aga ära tehti kõik, ainult kohaleminek oli natuke puudulik, kuna mingi väga huvitav lõhn tuli ette ning ka kontakti puudujääk(kõrvalkõnnil) on natuke probleemiks. Muidu oli isegi püsilamamine ideaalne- Remmi ja Derbi olid ainukesed koerad, kes terve aja lamasid. Ja Remmi ei lasknud end isegi mööduvatel autodel häirida(vahel tahaks neid taga ajada..) Seega läheme kindlasti veel teinekordki ja üritame enda kuulekuses ikka paremaks lihvida :)

Remmi tegemised

Oleme pärast viimaseid postitusi palju asju korda saatnud.
9. mail toimunud Pontu Show'l õnnestus saada punase lindi(ehk siis paremate) krantside esikoht ja pärast veel Best in Show'l 4. koht noppida :)
Kuna varem meil nii hästi vedanud ei ole, kajastab see pilt hästi meie emotsioone(eelkõige minu emotsioone muidugi) :D Kui mina olen rõõmus, on seda ka Remmi.

Vahepeal oleme käinud ka agility võistlustel, kus veel hästi pole läinud. Aga küll meie tulemused ka tulema hakkavad.
Ja suvel oleme veel käinud näiteks Aegnal suvitamas, Remmile väga meeldib seal, sest seal on uus ja huvitav, igalpool on meri lähedal jne :)
Siin oleme me Remmi ja Dessiga(sõbranje koer)


Aga praeguseks kõik- üritan siis ikka veel siin meie tegemistest rääkida.