Olen siis paar päeva õhtuti maalimisega tegelenud ja mu teine loomamaal(kassist esimene, kassi pole joonistanud ka eriti) siis kukkus välja selline:

Jälle kooli

Käisime täna sel aastal esimest korda kuulekuse trennis. Täna oli Remmi üsna tubli, harjumuspärast teiste koertega mölisemist natuke esines, aga trenni lõpuks polnud peaaegu sedagi. Üheks harjutuseks oli ka selline asi, et koerad pidid omanike kõrval istuma samal ajal, kui üks inimene koeraga nende vahelt slaalomit teeb. Kui isane sakslane Rommi mööda läks(esimesena), oli Remmil keeruline end vaos hoida, kuid teistega läks juba asi paremini ja enamvähem ilusasti kõndis ta ka ise nende vahelt läbi, ainult pelgas natuke.
Kohalesaatmist tegid kõik koerad samal ajal eri kohtades, nii et kui esimene eemale kõndinud inimene hüüdis enda koerale "Siia", startisid ka Remmi ja Rommi omanike poole :D
Pulka võtab Remmi trennis meelsamini vastu kui kodus, aga vajab ikka harjutamist. Täna oli ka püsilamamine kuidagi kummaline, vahepeal Remmi hakkas peaaegu püsti tõusma ja siis lamas samasse kohta tagasi, ilma päriselt püsti tõusmata.
Harjutus, kus koer jäi auto taha lamama ja inimene end ära peitis, läks Remmil kenasti, aga vaevalt otseselt lõhna järgi. Nina kasutab ta viimasena, enne ikka silmad-kõrvad-jalad :P
Eile õnnestus meil sattuda autoga väga halva tee peale, kuhu me ka lumme veidi kinni jäime ja seega mul tuju pahaks läks, aga nüüd on see läbi, nii et mis seal enam. Paar pildikest ka- kaks eilset ja kaks tänast.Miskipärast tunduvad udused- kui suuremaks panna, on normaalsemad.

Komplimendid

Kui Remmi oli kutsikas, sai ta igaltpoolt kiitust ja kommentaare, kuid mida suuremaks sai koer, seda vähemaks jäi inimesi, kes koera kohta midagi öelda julgeks.
Kõige sagedamini kostub kommentaare väikelastelt, kuid need on tavaliselt midagi sellist: "Emme, näe, koer!" Tallinnas ringi liigeldes on võimalik kuulda ka "krasivaja sabaka". Näib, et eestlased on üldjuhul üsna häbelikud, välja arvatud lapsed ja purjus inimesed :D
Eile õnnestus Remmil ühelt alkoholilembeliselt naabrilt kompliment saada. Mina, sõbranna ja Remmi jalutasime tänaval, kui too mees seisma jäi ja teatas, et tema arvates on koer isegi ilusam kui tüdrukud. :D Noh, väga südamesse ei võtnud, eks see Remmi ole ikka ilus ka :D

Agility-koera uus trikk

Kuna meie praegu agility's ei käi(nuuks :( ) siis teeme Remmiga agility't nii kuidas võimalik. Trenniplatsil on meil nt slaalompulgad, nii et seal saab harjutada slaalomit, kui pole nii palju lund kui praegu(need ilmselt täitsa mattunud hetkel). Keerutamised- sik-sak- jalgade vahelt 8 tegemine on samuti igapäevased. Nüüd saab Remmi juba aru, et kui ma jala sirgelt õhku tõstan ja hopp ütlen, peab sellest üle hüppama ja nüüdseks on meie trikivaramus veel üks uus asi. Agility's võib seda võrrelda O-takistusega, st. Remmi hüppab läbi minu rõngaks seatud käte. Alguses ta hästi ei saanud aru, mida tegema peab ja veel praegugi jookseb vahel lihtsalt massiga sisse, aga taipama hakkas ta ikkagi üsna ruttu. Praegu võin juba käed üsna kõrgelegi panna, nii et ma pean ainult natukene kummardama. Vot, selliste asjadega tegeleme siis talveõhtutel :P

Sügis-talv 2009

Mõtlesin, et ei kirjuta, mis vahepeal toimunud on, aga natuke ikka võiks, sest mõningaid asju ikka juhtus ka.
Oktoobris käisime näiteks BIG Match Show-l. Olime siis täiskasvanud ülepõlve koerte klassis ja kohtunikuks oli Rein Kikerpill. Remmi, kes ikka stressi läheb sellistel suurtel üritustel, suutis õnneks niivõrd kohtunikule meeldida, et kõigepealt saavutas ülepõlve sinise lindi saanud koertest 2. koha ja hiljem kolme kohtuniku otsusel sai lõpuks kõikidest sinise lindi saanud ülepõlve ja allapõlve koertest auväärt 4. koha :)
Oktoobri lõpus oli ka Sügiskoerus, kus saime enda esimese auhinnalise koha- viskevõistluse teise koha ehk siis Remmi on hea vinkupüüdja.
Novembri alguses oli mäkkejooksuvõistlus Keilas, kus Remmi jooksis endale kätte 3. koha keskmiste koerte klassis.
Praegu pole tükk aega kuulekuses käinud- enne ma olin haige, siis nüüd on nii palju lund jms. Aga muidu läheb seal üsna ilusasti. Jonnakust ikka esineb- pole ime, kui pool trenni on ideaalne kuulekus ja teine pool siis mingi lollitushoog, aga tegeleme sellega :P Hästi rõõmus olen selle üle, et Remmi oskab juba natuke pulka hoida, mida ma ei uskunud, et ta kunagi tegema hakkab. Aga ehk saame kunagi toomisegi selgeks sedasi.
Üks asi on veel juhtunud, see küll 2010. aastal- Remmi on nüüd 4-aastane. Uskumatu :) Minu jaoks on ta ikka veel kutsikas.

Pildil sünnipäevalaps Remmi

Lumepäev

Pildil lume-Remm 07.01.10

Eestis on praegu väga palju lund. No ikka kohe nii palju, et 100 aasta lumerekord purustatud ja katused juba sisselangemisohus. Lisaks sellele siis lubatakse järgmiseks nädalaks õudset külma. Remmil aga pole lume vastu midagi. Eelistab küll praegu sissetallatud radu(sest muidu peab liikuma hüpates, et lume sisse mitte ära uppuda), aga jalutamata väikse lume pärast küll ei jäta.
Täna käisime lõbutsemas põllul. Mina ajasin 3 paari pükse jalga ja hakkasin samuti sumpama läbi lume, mis on põllul üle põlve juba. Remmi nelivedu on iseenesest päris efektiivne, saab ringi tuustitud küll, aga õnneks eelistab jääda minu lähedusse.
Vahepeal istusin maha ja mängisin Remmiga veel lumes ja talle nii meeldis :)
Pärast koju tulles võtsin kelgu ja lasin aias olevast hiiglaslikust(minust kõrgem) lumehangest alla. Remmi arvas, et see oli midagi väga kummalist ja jubedat nagu ta ikka kelgutamisest arvab. Hiljem hüppasin veel rõdult lumehange ja Remmi tuli kohe kontrollima, mida paganat ma ometi teen?! :D
Eks me siis naudime seda lund niikaua kui veel saab. Jalutades on hea- kiiresti saab üsna palju füüsilist koormust nii koer kui ka inimene(mina muidugi pärast mõningat lumes sumpamist juba seaks sammud tagasi :D)

Koer vs kass

Remmi sai eile hirmsa põntsu ego pihta, nimelt löödi kõikuma tema Kasside Hirmu staatus.
Käisime maal suvitamas ja õhtul panime ka grilli tööle. Grilli nägemine on aga signaaliks naabrikassile(ja teda jälitavale kassipojale): on aeg sööma minna.
Tuleb siis kass rahulikult meie poole ja on jõudnud juba keset aeda, kui Remmi teda märkab. Remmi siis ajab karvad turri ja kalpsab kahe sammuga turbokiirusel kassi juurde. Kiisupoeg hüppab põõsasse, aga vapper emakass jääb küür seljas, karv turris, paigale. See on Remmile üllatuseks ja seega tuleb ta meie juurde tagasi. Panen Remmi lamama ja mõtlen oodata, kuni kass ära läheb, aga kass seisab ikka paigal. Annan siis Remmile viineri ja vabastan käsklusest. Remmi hakkab ühe korra veel kassile lähenema, aga kutsumise peale tuleb kohe ära ja ülejäänud aja ignoreerib kassi. Pärast oli Remmi veel kuidagi mossis olemisega- ei tea, kas siis solvus, et kass suures hirmus minema ei plaganud :D
See oli üldse esimene kord, kui Remmi kassiga nii lähedalt kokku puutus ja õnneks Remmi kassi vastu muud agressiivsust peale turritamise välja ei näidanud.