Trennis oli täna 3 koera- Remmi, Rommi ja Sheba(viimased 2 on sakslased). Keegi neist õieti omavahel läbi ei saa, mõnel korral Remmi lausa hakkas haukuma Rommi peale, aga selle käskisin tal ära lõpetada. Üldjuhul võib täitsa rahule jääda, vahepeal väike kontaktipuudus on kahjuks ikka ja lisaks tuli veel paar pisiviga jms. Ning suur takistus on eseme toomine :( Kõrvuti kõrvalkõnd(kõik koerad ja omanikud mingi 1m vahedega paraleelselt liikusid)ja istu-lama jms läks üsna hästi, ükski koer teisega ei kobisenud. Samuti tuli Remmil hästi välja püsilamamine nii, et ta mind ei näinud. Alguses olevat närviliselt ringi vaadanud, aga siis rahunes maha :)
Remmi ja sõbranna juures hoiul olev amstaff Parun. Remmi antud pildil haukumisega tegevuses:
Siin aga ütles Parun ilmselt midagi väga imestava panevat:
Oot-oot, siin lume all vist on midagi!
Pärast trenni pilte tehes kohtasime üht sellist tegelast, kes, nagu selgus, kannab talvikese nime.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar